Juhan Lepasaar
Eesti kirjanik
Juhan Lepasaar (õieti Juhanes Lepasaar; kuni 20. oktoober 1936 Johannes Lippasaar; 13. mail 1921 Lepasaare talu, Oonurme küla, Tudulinna vald, Iisaku kihelkond, Virumaa – 12. jaanuar 2022[1]) oli eesti looduskirjanik.
Ta arreteeriti 12. jaanuaril 1949 Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. 10. veebruaril 1951 määrati talle kümneaastane vangistus ning ta saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.
Looming muuda
Tema artikleid on ilmunud ajakirjas Eesti Loodus, ajalehtedes Noorte Hääl ja Rahva Hääl ning rajoonilehtedes.
Raamatud muuda
- 1989 "Laaneteedel". Valgus. Tallinn. 142 lk
- 1996 "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust". Tartu. 168 lk
- 1997 "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt". Tudulinna. 152 lk
- 2011 "Sooradadel". Toimetanud Ann Marvet. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. 176 lk
- 1998 "Liivatuisus. Sunnitöölise hingevalu laulud. Karaganda-DŽezkazgani vangilaagris Stepilaagri vang number GEE 368 1951. 1956. aastal". Oonurme. 52 lk
- "Ja metsad kohisevad, kohisevad...Metsavennad". Tudulinna. 208 lk
- 2000 "Sõjajumala armuke. Maarjamaa umbkaudne ajalugu". Oonurme. 124 lk
- 2003 "Kevadest kevadesse". Oonurme. 128 lk
- 2011 "Metsakandle keeltehelin". Eessõna Mall Hiiemäe, fotod Indrek Sell. Oonurme. 128 lk
Film muuda
Ta on filmi «Kandlekuusk» (1994) peategelane.
Tunnustus muuda
- 1997 Eerik Kumari looduskaitsepreemia[2]
- 2001 Kotkaristi raudrist[3]
- 2003 Tudulinna valla aukodanik
- 2019 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Loodusemees Juhan Lepasaar saab täna 100aastaseks. Põhjarannik, 13. mai 2021