Juha Iisakki Mieto, hüüdnimega Mietaa või Mietaan Jussi, (sündinud 20. novembril 1949 Kurikkas) on endine Soome suusataja, olümpiavõitja ja poliitik (endine Eduskunna liige).

Juha Mieto, 2019

Üheksa suurvõistluste medalit võitnud Mieto sai tuntuks sellega, et silmapaistvast tasemest hoolimata ei võitnud ta individuaalset kuldmedalit ei olümpiamängudelt ega maailmameistrivõistlustelt. Kuulsam kaotus tuli 1980. aasta olümpiamängudelt Lake Placidis 15 km distantsil Thomas Wassbergile 0,01-sekundilise vahega. Maailma karikasarja üldkarika võitis ta kahel korral. Mieto spordiklubi oli Kurikan Ryhti.

Juha Mieto oli abielus Minnaga (19511996). Tal on poeg Juha-Petteri (1988).

Sportlaskarjäär muuda

1972. aasta olümpiamängudel Sapporos sai Mieto rahvusvaheliselt tuntuks sellega, et kaotas pronksmedali 15 km distantsil kõigest 0,06 sekundiga.

1974. aasta maailmameistrivõistlustel Falunis sai Mieto 30 km puusuuskadega sõites hõbemedali. Võitja Thomas Magnusson suusatas vesistes tingimustes hooaja leiutise – plastiksuuskadega. Mieto eelistas siiski sõita puusuuskadega, kuigi oleks ka võinud kasutada plastiksuuski. Üldiselt arvati et lemmiktingimustes sõitnud ja heas füüsilises vormis olnud Mieto oleks plastiksuuskadega sõites võitjaks tulnud.

Mieto võitis oma ainsa olümpiakulla 4x10 km teatesõidus 1976. aasta olümpiamängudel Innsbruckis. Teist vahetust sõitnud Mieto sõitis oma vahetuse parima aja (päeva parima aja sõitis tema võistkonnakaaslane, ankrumees Arto Koivisto) ja tõstis Soome esimeseks. Tema loodud edumaa püsis ja suurenes kuni finišini.

Kodusel 1978. aasta MM-il Lahtis sai ta teatesõidus hõbemedali, kuid 50 km tuli tal täielik põrumine, sest suuskade ebaõnnestunud määrimise tõttu jäi ta viimaseks. Tal tuli taluda pealtvaatajate solvanguid ja isegi enda pihta sülitamist.

Juha Mieto arvati Soome meistrivõistluste ja maailma karikasarja etappide järgi olevat elu vormis enne Lake Placidi olümpiamänge 1980. aastal. Avadistantsil 30 km Mieto siiski ei hiilanud, vaid oli seitsmes. 15 km distants läks ajalukku, kui rajalt tulnud rootslane Thomas Wassberg jõudis finišisse 0,01 sekundit Mietost kiirema ajaga. Selle tõttu hakati murdmaasuusatamises edaspidi aega võtma 0,1 sekundilise täpsusega. 4x10 km teatevahetuses viimast vahetust sõitnud Mieto sõitis mööda Itaalia suusatajast Giorgio Vanzettast ja Saksamaa LV suusatajast Jochen Behlest ning tõstis Soome kolmandaks. 50 km distantsi olümpiamängude viimasel päeval peeti 30-aastase suusataja viimaseks võimaluseks võtta suurvõistlustelt võit. Kuid mängude suusakuningaks nimetatud Nikolai Zimjatov ei lasknud sel sündida. Zimjatov püüdis rajal Mieto kinni ning soomlane püsis venelase sabas kuni 38. kilomeetrini, järgnenud Zimjatovi vahespurt käis aga Mietol üle jõu. Mieto sai hõbemedali, kuigi ligi kolmeminutise kaotusega.

Mieto sai veel teatesõidus pronksmedali 1982. aasta MM-il Oslos. MM-pronksi võitis ta "mietoliku" jalasirutusega finišijoonel. Lõputulemustes jagas Soome kolmandat kohta Saksa DV-ga.

Mieto suusatajakarjäär lõppes sellepärast, et ta ei suutnud kaasa minna 1980. aastate keskel revolutsioonilise uisustiiliga murdmaasuusatamises. 1985. aasta MM-il Seefeldis, kus uisutehnikat esimest korda laiemalt kasutati, jäid Mieto kohad 40. kohast kaugemale ja ta ei pääsenud isegi Soome teatevõistkonda.

Juha Mieto parimad kohad maailma karikasarja üldarvestuses olid 1973–1974 – 2., 1974–1975 – 3., 1975–1976 – 1., 1976–1977 – 2. ja 1979–1980 – 1.

Mietol on lisaks 19 Soome meistriks tulemisele ka palju muid kohti poodiumil. Ta võitis Holmenkollenis kuus korda aastatel 19721978.

Juha Mieto uskus, et edu toob ränk treening, ning mõistis hukka "teadusliku ettevalmistuse". Karjääri jooksul valmistus ta võistlusteks põhiliselt enda äranägemise järgi.

Saavutused muuda

  Olümpiamängudel muuda

Maailmameistrivõistlustel muuda

Maailma karikasarjas muuda

Maailma karikas muuda

  • 1. koht: 1976, 1980
  • 2. koht: 1974, 1977
  • 3. koht: 1975

Poliitiline karjäär muuda

Juha Mieto oli Soome Keskerakonna kandidaat 2007. aasta parlamendivalimistel Vaasa piirkonnas ja pääses parlamenti 13 768 häälega. 2011. aasta valimistel ta enam parlamenti ei pääsenud.

Kirjandus muuda

  • Nurmela, Kari A. "Mietaan Jussi Kurikasta" 1978
  • Jussila, Pentti. "Juha Mieto" 2000

Välislingid muuda