Jugoslaavlased (rahvas)
Jugoslaavlased olid Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi nn "seitsmes" rahvas.
Jugoslaavia kuus suuremat etnilist rühma olid serblased, horvaadid, muslimid, albaanlased, sloveenid ja makedoonlased. Alates 1961. aastast oli Jugoslaavia elanikel võimalus rahvaloenduse käigus identifitseerida end soovi korral jugoslaavlasena. Nende osakaal hakkas kasvama. 1981. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid juba 1,2 miljonit, mis moodustas 5,4% elanikkonnast. Jugoslaavlased tõusid seitsmendaks etniliseks rühmaks liitriigis. Kuigi 1991. aasta rahvaloenduse järgi selliste jugoslaavlaste arv oli vähenenud 710 000-ni, jäid nad suuruselt seitsmendaks rahvaks Jugoslaavia FSV-s.
Pärast Jugoslaavia lagunemist muuda
Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimesel poolel toimunud Jugoslaavia sõja tulemusel moodustusid uued iseseisvad riigid. Kõigis neis nende elanike arv, kes jätkuvalt soovisid end identifitseerida jugoslaavlasena, drastiliselt vähenes (näiteks Bosnia ja Hertsegoviinas 242 680-lt (1991) 2570-le (2013)).