Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Joseph Priestley sündis Inglismaal Fieldheadi külas 6 km kaugusel Leedsist rätsepa perekonnas. Ta omandas vaimuliku ja keeleteaduslike hariduse. Algkool, kus ta õppis, tegutseb tänapäevani ja koolihoone on tema järgi nimetatud.
Aastal 1755 sai ta tööd kirikuõpetajana, ehkki ametlikult ordineeriti alles 5. mail 1762. Kirikuõpetajana oli ta ebapopulaarne, sest tema vaated olid vastuolus üldtunnustatutega: ta oli arianist. Liiatigi ta kogeles. 23. juunil 1762 ta abiellus Mary Wilkinsoniga ja kolis septembris 1767 Leedsi. Seal algas ka tema teaduslik töö.
Teadustegevus muuda
Priestley huvitus füüsikast ja keemiast. Ta uuris gaase, luues ise vastavaid seadmeid. Ta elas pruulikoja kõrval ja hakkas uurima õlle pruulimisel tekkivat gaasi, süsihappegaasi. Ta nimetas seda "õhuks, mille põlemine või hingamine on ära rikkunud ja mida rohelised taimed puhastavad". Tema esimesed katsed näitasid, et see gaas kustutab põleva pirru, on õhust raskem ja seguneb õhuga halvasti. See-eest leidis ta, et see gaas lahustub vees hästi ja annab veele hea hapuka maitse. Ta hakkas seda ka oma tuttavatele karastusjoogina pakkuma ja leiutas seega gaseeritud joogid. 1772. aastal avaldas ta teadustöö "Vee rikastamine fikseeritud õhuga" ("Impregnating Water with Fixed Air"). Ta kirjeldas selles, kuidas valmistada süsihappegaasi väävelhappe ja kriidi reaktsioonil ja kuidas seda läbi vee juhtida, nii et see seal lahustub. Selle eest sai ta Londoni Kuningliku Seltsi kuldmedali. Priestley oli sama seltsi ja mitme akadeemia liige. Detsembris 1772 võttis lord Shelbourne ta tööle oma raamatukokku, kus ta töötas 1780. aastani.
Aastal 1774 valmistas Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel hapnikku. Ta avaldas katse tulemused enne Carl Wilhelm Scheelet, kes oli juba 1772 hapnikku saanud, mistõttu märgitakse mõnikord Priestlyt hapniku avastajana. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on kergem, kuid ei osanud määrata selle koostist. Ei Priestley ega Scheele teadnud, et hapnik on keemiline element. Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks.
Priestley sai esimesena mitmeid gaase: vesinikkloriidhape HCl, NO, N2O, vingugaas CO, ammoniaak NH3 (1772–1774). Nende keemilise koostise määrasid hiljem teised teadlased.
Priestley leiutas ka kustutuskummi.
Joseph Priestley tähtsaim teos on kolmeköiteline "Katsed ja vaatlused õhu erinevate liikidega" (1774–1777).
1780 kolis Priestley Birminghami. Seal osales ta Kuu ühingu tegevuses, kus käisid koos tähtsad ärimehed ja teadlased. Birminghamis püstitati talle Chambelaini väljakul marmorist ausammas, mis 1951 asendati pronksist ausambaga. Samuti on tema ausammas Leedsi keskväljakul.
Poliitilised vaated muuda
Priestley oli orjuse vastane. Ta pooldas Prantsuse revolutsiooni ja võttis sõna koloniaalvõimude tegevuse vastu Briti asumaades ("Praegune vabaduse olukord Suurbritannias ja tema kolooniates", 1769). Ta toetas asumaade iseseisvust ("Tähelepanekud kodanikuvabadustest ning Ameerika sõja loomusest ja õiglusest", 1772).
1791. aastal, kui ta osales Prantsuse revolutsiooni aastapäeva peol, põletati tema kodu ja labor maha. Priestley kolis Londonisse, kus sai jälle tööd vaimulikuna, ja emigreerus 1794 USA-sse. Tema kolm poega olid juba aasta varem sinna sõitnud. Ta elas seal Pennsylvania osariigis Northumberlandis, aga USA kodakondsust ei võtnud kuni surmani 1804. aastal.