John Stuart Mill
|
See artikkel räägib filosoofist ja majandusteadlasest; eesti bändi kohta vaata artiklit John Stuart Mill (ansambel). |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
| John Stuart Mill | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 20. mai 1806 |
| Surmaaeg |
8. mai 1873 (66-aastaselt) Avignon |
| Amet | poliitik, autobiograaf, kirjanik |
| Töökoht | |
| Autasud | Viini ülikooli audoktor |
| Autogramm | |
 | |
Milli sotsialismi ja elitarismi käsitlevate vaatepunktide kohta on vastuolulisi hinnanguid. Mill ise pidas end sotsialistiks ning mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism.
Ta tegeles ka teadusfilosoofilise küsimusega falsifikatsiooni tingimustest.
Elulugu muuda
John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Ta oli kolmeaastane, kui isa hakkas talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenes Laertiost ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
1818. aastal tutvus ta oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823. aastal asus Mill tööle Briti Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas oma kirjutiste korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
1826. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy". 1843 kirjastati tema "System of Logic" ja 1845 kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". 1851. aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government").
"Vabadusest" muuda
Teos ilmus 1859. aasta alguses.
"Vabadusest" (inglise keeles "On Liberty") muutus peagi pärast ilmumist klassikaks. Milli ajal oli tema nägemus vabaduse piiridest uus ja radikaalne poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik doktriin. Essees "Vabadusest" sõnastaski Mill vabaduse piiride põhiprintsiibi – üksikisiku või isikute vabadust piiraku ainult võimalik kahju, mis selle vabaduse kasutamisest võib teis(t)ele inimes(t)ele sündida – ja kirjeldas selle printsiibi konkreetseid rakendusi.
Mill tunnistas, et kooseksisteerimiseks on vaja reegleid ja seadusi, kuid samas arvas, et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast. Vabadus on Milli jaoks üheaegselt hüve iseeneses ja teiste hüvede algallikas. Vabaduse paariline, peaaegu sama tähtis kui vabadus ise, on inimese individuaalsus. Need kaks on Milli arvates nii aineliste kui vaimsete väärtuste algallikad.
Tema positivistlik filosoofia rajaneb väitel, et tunnetuse objektiks saavad olla ainult aistingud; mateeria on püsiv aistingute võimalus. Mill arendas induktiivset loogikat ja sõnastas põhjuslike seoste uurimise meetodid. Milli liberalism tugineb utilitaristlikule põhjale ja vastandub Locke'i klassikalisele loomulike õiguste liberalismile. Kuulus põhimõte, mille Mill oma teoses "Vabadusest" teatavaks tegi, on suunatud indiviidi vabaduse kaitseks tegutseda oma eesmärkide saavutamise nimel:
„Ainus eesmärk, mille saavutamiseks on lubatud piirata teiste ühiskonna liikmete vabadusi vastu nende endi tahtmist, on teiste suhtes kahjuliku tegevuse ärahoidmine, kusjuures inimese enda heaolu, olgu ta siis moraalne või füüsiline, ei ole sellisel juhul piisavaks õigustuseks. Oma tegudes vastutab igaüks ühiskonna ees, juhul kui need teod puudutavad teisi.“
"Poliitilise ökonoomia alused" muuda
Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy"). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et
„majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole.“
Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad. Teda peetakse viimaseks, kes suutis haarata majandusteaduse kõiki valdkondi, kaasates ka filosoofilised tagamaad.
Tunnustus muuda
John Stuart Mill valiti 1867. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Milli loomingut mõjutanud isikud muuda
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Principles of Political Economy (1848)
- On Liberty (1859), eesti keeles "Vabadusest" (1996)
- Utilitarianism (1861)
- The Subjection of Women (1869)
- Three Essays on Religion (1874)
- Autobiography (1873)
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: John Stuart Mill |
- Utilitarianism. MetaLibri Digital Library
- John Stuart Mill Stanfordi ülikooli filosoofialeksikonis
- John Stuart Mill (Internet Encyclopedia of Philosophy)
- John Stuart Mill (Utilitarianism Resources)