John Hutchinson

See artikkel räägib teoloogist; botaaniku kohta vaata artiklit John Hutchinson (botaanik); basskitarristi kohta vaata artiklit John Hutchinson (basskitarrist); jalgpalluri kohta vaata artiklit John Hutchinson (jalgpallur).

---

John Hutchinson (1674 Spennithorne, Yorkshire – 1737) oli inglise teoloog ja filosoof.

Hutchinson töötas stjuuardina mitmes tähtsas perekonnas, neist viimasena Somerseti hertsogi juures, kes lõpuks hankis talle aastas umbes 200 naela tulu toova sinekuuri. 1700. aastal tutvus Hutchinson loodusloolane John Woodwardiga (1665–1728), kes oli hertsogi arst. Hutchinson andis Woodwardile suure hulga enda kogutud fossiile koos märkmetega, et Woodward need avaldaks. Kui ilmus Woodwardi teos "The Natural History of the Earth" ("Maa looduslugu"), oli Hutchinson selle suhtes siiski üpris kriitiline.

1724. aastal avaldas John Hutchinson raamatu "Moses's Principia" ("Moosese Principia") I osa, milles naeruvääristas Woodwardi looduslugu ja mineraalinäidiste käsitlust, samuti esitas vastuväited Isaac Newtoni gravitatsiooniteooriale. Raamatu II osa ilmus 1727, selle järgnesid "Moses's Sine Principio" (1730) "The Confusion of Tongues and Trinity of the Gentiles" (1731), "Power Essential and Mechanical, or what power belongs to God and what to his creatures, in which the design of Sir Isaac Newton and Dr Samuel Clarke is laid open" (1732), "Glory or Gravity" (1733) ning "The Religion of Satan, or Antichrist Delineated" (1736). 1748. aastal ilmusis Robert Spearmani ja Julius Bate'i toimetatuna tema kogutud teosed 12 köites, neile lisandusid 1753. aastal "Abstract" ("Kokkuvõte") ning 1765. aastal "Supplement" ("Lisa"), millele eelnes Hutchinsoni elulugu Spearmani sulest.

Hutchinsoni õpetuse kohaselt sisaldusid Piiblis mitte üksnes religiooni, vaid ka ratsionaalse filosoofia alused. Ta pooldas heebrea keele lugemist ilma punktideta (mis märgivad vokaale), mistõttu seostas sageli etümoloogiliselt seostumatuid sõnatüvesid ning toetus fantaasiaküllasele sümbolismile.

Hutchinsoni gravitatsiooniteooria põhines samuti suuresti tema piiblitõlgendusel, peamiselt 1. Moosese raamatu algusel. Ta eitas njuutonlikku gravitatsiooni ka seetõttu, et (nagu leidsid mõned teisedki Newtoni teooria vastased) aktiivne alge saab olla ainult vaimus, mitte mateerias, materiaalsete kehade kaugmõjuline vastastikune külgetõmme aga tähendanuks mateeria aktiivsust. Newtoni pooldajate väide, justkui tekitaks külgetõmbe Jumala vahetu kohalolu mateerias, oli talle samuti vastuvõetamatu ning ta pidas seda panteismiks. Selle asemel postuleeris Hutchinson, et Jumala mõju kehade liikumisele vahendab mittemateriaalne eeter, mis omakorda esineb kolmel kujul: Universumi keskpaigas Päikeses on see tihedalt koos, mistõttu eetriosakesed paisatakse suurel kiirusel välja valgusena (mis põhjustab osa planeetide liikumisest), kuni need lõpuks peatuvad (moodustades õhu) ning langevad aegamisi tagasi Päikesesse (lükates tagasiteel taas liikuma taevakehad).

Ehkki Hutchinsoni järgijaid ei leidunud väljaspool Suurbritanniat kuigi palju, olid tema vaated 18. sajandil mõjukad tooride ja anglikaani kõrgkiriku pooldajate seas nagu Norwichi piiskop George Horne (kes vanemaks saades küll hutchinsoniaanlusest loobus) ja Naylandi vikaar William Jones.

Kirjandus

• "Hutchinson, John" - Chisholm, Hugh, ed. (1911). Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press
• John C. English, "John Hutchinson's Critique of Newtonian Heterodoxy", Church History 68 (1999) pp. 581–597