Johannes Vellerind

Johannes August Vellerind VR I/3 (kuni 1923. aastani Johannes August Viitmann; 22. august 1891 Koeru, Väinjärve vald, Järvamaa1. juuli 1941 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1937).

Elukäik muuda

Lõpetas 1912. aastal Tartu õpetajate seminari ning asus sama aasta oktoobrist vene sõjaväes sundaega teenima. Enne Esimese maailmasõja puhkemist jõudis lühikest aega olla Türi kihelkonnakoolis õpetaja. Maailmasõja puhkedes asus vabatahtlikult sõjaväeteenistusse, lõpetas 1915. aasta septembris Odessa 2. lipnike kooli, viibis rindel Ida-Preisimaal ja Rumeenias.

Määrati 17. novembril 1918 Koeru kihelkonna Kaitseliidu ülemaks, 9. aprillil 1919 Järva maakonna Kaitseliidu ülema abiks. 1. maist 1919 viidi Vabariigi Kaitseliidu Staapi Kaitseliidu osakonna ülema abiks. Vabadussõja ajal teenis Järva kaitsepataljonis ja osales lahinguis Vasknarva, Rakke ja Paide all.

20. maist 1920 nimetati Sõjaväeringkonna staabi Kaitseliidu osakonna ülema abiks. 26. jaanuarist 1921 arvati Kaitseliidu jaoskonna likvideerimise tõttu staabi juurde ülekoosseisuliseks ohvitseriks. 1. maist 1921 määrati Harju maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülema ajutiseks kohusetäitjaks. 1. juunist 1921 viidi üle lennuväkke.

Määrati merelennu salga nooremaks ohvitseriks. 1. augustist 1921 nimetati lennuväe adjutandi kohusetäitjaks, 1. maist 1922 majandusjaoskonna ülemaks. 1924. aastal lõpetas alalisväe ohvitseride kursuse ning loeti alalisväe ohvitseriks. 1925. aastal lõpetas õppejaoskonna kolmanda lendurvaatlejate kursuse ning kinnitati 20. juulil s.a. lendurvaatleja kutses. 16. septembrist 1925 määrati Vellerind maalennu divisjoni ülema abiks, 1. aprillist 1927 eskadrilli nr 1 ülemaks. 24. veebruarist 1929 sai Lennuväerügemendi divisjoni nr 1 ülemaks. 1. juulil 1930 määrati Johannes Vellerind Lennubaasi ülemaks.

1934. aastal asus õppima Kõrgemas Sõjakoolis ning tema asemele lähetati Lennubaasi ülema ajutiseks kohusetäitjaks Karl Haas. Õppis Kõrgemas Sõjakoolis juhtimise ja staabiteenistuse alal. Lõpetas kooli 1937. aastal kaitstes väitekirja „Õhuoperatsioonid ja nende teostamine Nõukogude Vene ametliku doktriini ja sõjakirjanduse seisukohalt”.

Vabastati Lennubaasi ülema kohalt 1. novembril 1936, määrati Haridusministeeriumi noorsoo ja vabahariduse osakonna direktoriks. Haridusministriks oli tema Tartu õpetajate seminari aegne koolivend Aleksander Jaakson. 14. septembril 1937. aastal määras teedeminister Johannes Vellerindi Aeroklubi nõukogu liikmeks.

Peale juunipööret lahkus 28. juunil 1940 omal soovil Haridusministeeriumist ning teenis seejärel lühikest aega Auto-tanki rügemendi viimase ülemana.

Suri Viljandi haiglas raske haiguse tagajärjel.

Auastmed muuda

  • Lipnik - 1915
  • Alamleitnant
  • Leitnant - 1919
  • Alamkapten - 1920
  • Kapten - 1923
  • Major - 1924
  • Kolonelleitnant - 1930
  • Kolonel - 1937

Tunnustus muuda

Kirjandus muuda

  • Noortejuhatajaks kol.-ltn. Joh. Vellerind. Uus Eesti, 31. oktoober 1936, nr. 296, lk. 3.
  • Noorte juhi töökava. Uus Eesti, 18. november 1936, nr. 313, lk. 7.
  • Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.

Välislingid muuda