Johannes II (paavst)
|
See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes II. |
Johannes II, ladinapäraselt Ioannes II (enne paavstiks saamist Mercurius) oli paavst 533–535. Ta oli 56. paavst.
| Johannes II | |
|---|---|
| Sünninimi | Mercurius |
| Valitsemisaja algus | 2. jaanuar 533 |
| Valitsemisaja lõpp | 8. mai 535 |
| Eelkäija | Bonifatius II |
| Järeltulija | Agapetus I |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 8. mai 535 |
| Surmakoht | Rooma |
Mercurius sündis "Liber Pontificalise" järgi Roomas Cæliomonte regioonis ja oli Projectuse poeg.
Ta oli Bonifatius II ajal Rooma San Clemente kiriku preester (kardinalpreester).
Paavstiks saamine muuda
Johannes II valiti paavstiks pärast paarikuulist segast vakantsiperioodi, mille käigus anti altkäemaksudeks ära liturgilised esemed. Johannes II valiti paavstiks kompromisskandidaadina ja pühitseti ametisse 2. jaanuaril 533.
Johannes II oli esimene paavst pärast Peetrust, kes muutis ametisse astudes oma nime, arvatavasti pidades senist nime liiga paganlikuks. Ta võttis nime paavst Johannes I järgi.
Teoloogilised vaidlused muuda
Bütsantsi keiser Justinianus I avaldas 15. märtsil 533 edikti, milles tunnustas esimese nelja oikumeenilise kirikukogu otsuseid. Ta lisas edikti ka teopaskiitliku vormeli, mille paavst Hormisdas oli hukka mõistnud. Keisri otsust taunisid mõned Konstantinoopoli mungad, kes apelleerisid paavstile. Keiser saatis Rooma delegatsiooni, mida juhtisid Ephesose piiskop Hypatios ja Philippi piiskop Demetrios ning millega saadeti paavstile rikkalikult kingitusi.
Johannes II pidas sinodi, milles tunnistas keisri edikti kiriku õpetusega kooskõlas olevaks. Ta soovitas munkadel järgida keisri otsust ja kui see tulemusi ei andnud, ekskommunitseeris 25. märtsil 534 mungad kui nestoriaanid.
Paavstivalimise reguleerimine muuda
Idagootide kuningas Athalaric andis aastal 533 korralduse, milles mõisteti hukka simoonia ja muude taunitavate meetodite kasutamine paavstivalimistel. Samuti sätestati korralduses, et kui paavstivalimise käigus osutub valituks mitu vaimulikku ja tekkinud vaidlus antakse lahendada idagootide kuningale, tuleb kuningale maksta 3000 solidust, mis annetatakse vaestele.
Kuninga korraldus graveeriti marmorplaadile ja asetati Rooma Peetri kiriku aatriumisse.
Suhted Gallia piiskoppidega muuda
Johannes II andis korralduse, et Riezi piiskop Contumeliosus, keda süüdistati sündsusetus käitumises, pidi ametist tagandatama ja siirduma kloostrisse. Ta määras piiskopkonna administraatoriks Arles'i metropoliidi Caesariuse.
Ordinatsioonid muuda
Johannes II ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 21 piiskoppi ja 15 preestrit.
Dokumendid muuda
Johannes II-le on omistatud piiskop Valeriusele saadetud kirja autorsus, kuid selle kirjutise autorsus on vaieldav.
Surm muuda
Johannes II suri 8. mail 535 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus muuda
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid muuda
- Artikkel Johannes II kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes II kohta. (inglise keeles)
- Johannes II kirjad.
| Eelnev Bonifatius II |
Rooma paavst 533–535 |
Järgnev Agapetus I |