Jobst Brandenburgist
Jobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks. Ta oli Karl IV vennapoeg.
Jobst oli Määrimaa markkrahvi Johann Heinrich von Luxemburgi vanim laps. Tal oli kaks venda ja kolm õde. 1375 suri isa ja Jobst hakkas koos vendadega Määrimaad valitsema. 1394 suri noorim vend piiskop Johann Sobieslaus, 1405 suri keskmine vend Prokop.
Jobst sai Brandenburgi valitsejaks tänu sellele, et ta oli valitseva kuninga Wenzeli nõbu. Et tolle vend Sigismund, kes toona Brandenburgi valitses, oli ka Ungari kuningas ega käinud Brandenburgis, siis otsustati kuurvürstkond Jobstile anda. Tegelikult asus Jobst seal valitsema 1388. aastast, ametlikult 1397. aastast.
1410, kui kuningas Ruprecht suri, valiti Jobst ja Sigismund rivaalkuningateks, kusjuures kümme aastat varem Saksa kuninga kohalt tõugatud Wenzel taotles samuti trooni tagasi. Jobsti toetas 4 kuurvürsti ja Sigismundi 3 kuurvürsti. Nii oli oodata kodusõda, kuid juba järgmise aasta jaanuaris Jobst suri ja Wenzel loobus oma venna kasuks trooninõudlusest.
Jobst abiellus kaks korda, kõigepealt 1372 hertsog Władysław Opolczyki tütre Elżbieta Opolczykiga (1360–1374) ja pärast 1374. aastal oma esimese naise tädi Agnes Opolczykiga (umbes 1341 – 1413), kes oli kuni pulmadeni olnud nunn. Kummastki abielust lapsi ei sündinud. Tema vennad surid vallalistena, õed surid samuti enne Jobsti, nad olid kõik abielus, ent lapsi oli üksnes noorimal.
Määrimaa päris Wenzel, kes 1419 samuti lastetuna suri, paisates Tšehhimaa aastakümneid kestnud kriisi.