Jean-Pierre Blanchard

Jean-Pierre Blanchard (hääldus /ˈblãʃɑː/; 4. juuli 1753 Les Andelys Prantsusmaa – 7. märts 1809 Pariis), tuntud ka kui Jean-Pierre François Blanchard, oli Prantsuse leidur, keda mäletatakse esmajoones aeronautika algusaegade kuumaõhupalli lennunduspioneerina.

Jean-Pierre Blanchard
Sünniaeg	4. juuli 1753
Surmaaeg	7. märts 1809 (55-aastaselt)

La Manche'i ületamine 1785. aasta 7. jaanuaril – Blanchard ja Jeffries

Blanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu vesinikuga täidetud õhupalliga Pariisis 2. märtsil 1784. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud 21. novembril 1783 Versailles' lossi juurest vendade Montgolfier'de konstrueeritud sooja õhuga täidetud õhupalliga startinud Pilâtre de Rozier ja markii d'Arlandes. Esimene vesinikuga täidetud õhupalli mehitatud lend oli leidnud aset 1. detsembril 1783 Pariisis, kus professor Jacques Charles ja Nicolas-Louis Robert tõusid La Charlière'i nimelise palliga õhku Tuileries' aiast Pariisis. Blanchardi lend oleks äärepealt lõppenud õnnetusega, kui üks vaataja – Dupont de Chambon, Napoleoni kaasõpilane Brienne'i sõjakoolis – raius oma mõõgaga katki õhupalli kinnitusköied ja aerud, kuna teda ei lubatud pardale. Blanchard oli kavatsenud "aerutada" kirdesse La Villette'i, kuid tuul kandis õhupalli üle Seine'i Billancourti ja tagasi, kuni see maandus Sèvres'i tänaval. Blanchard võttis oma motoks ladinakeelse sententsi Sic itur ad astra (Nii minnakse tähtede poole).

1784. aasta augustis kolis Blanchard Londonisse, kus võttis koos John Sheldoniga osa 1784. aasta 16. oktoobri lennust. Vaid mõni nädal enne seda oli Inglismaal toimunud esimene lend, mis oli ühtlasi ka esimene mehitatud õhupallilend väljaspool Prantsusmaad – 1784. aasta 15. septembril oli itaallane Vincenzo Lunardi lennanud õhupalliga Moorfieldsist Ware'i. Blanchardi õhupalli juhtimismehhanismid – õhus sõudmiseks liikuvad tiivad ja tuulik – osutusid taas kord ebapiisavaks. Õhupall lendas Chelsea sõjaväeakadeemiast siiski umbes 115 km kaugusele, maandus Sunburys ning tõusis sealt taas kord õhku, et lõpetada õhureis Romseys. Teise lennu sooritas Blanchard 30. novembril 1784. aastal, tõustes koos ameeriklase John Jeffriesiga õhku Londonis Grosvenori väljakust läänes asuvas Rhedariumi aias ja maandudes Ingressis Kenti krahvkonnas. Kolmas lend, taas kord koos Jeffries'ga, oli esimene lend üle La Manche'i – 1785. aasta 7. jaanuari reis Inglismaalt Prantsusmaale, Doveri lossist Guînes'i, võttis aega umbes kaks ja pool tundi. Louis XVI määras Blanchardile auhinnaks märkimisväärse toetuse. (Järgmise katse ületada La Manche vastupidises suunas võttis ette Pilâtre de Rozier 15. juunil 1785, katse lõppes halva ilma tõttu ebaõnnestunult, balloon kukkus vastu maad puruks, aeronaut selle korvis sai surma.)

Blanchard demonstreeris oma õhupalle Euroopa ringreisil, ta oli esimene aeronaut Belgias, Saksamaal, Hollandis ja Poolas. Muu hulgas demonstreeris ta oma oskusi ka Saksa-Rooma keisri Leopold II kroonimistseremoonial Böömimaa kuningaks Prahas 1791. aasta septembris.

1785. aastal esitles Jean-Pierre Blanchard Louis-Sébastien Lenormandi leiutatud kaasaegset langevarju kui vahendit kuumaõhupallilt ohutuks laskumiseks. Langevarju esimestel esitlustel oli langevarjuriks koer. 1793. aastal, kui Blanchardi kuumaõhupall õhus rebenes, oli ta ka ise sunnitud oma elu päästmiseks langevarju kasutama.

1793. aasta 10. jaanuaril tegi Blanchard esimese õhupallisõidu Põhja-Ameerikas, tõustes õhku Philadelphiast Pennsylvanias ja maandudes Deptfordis Gloucesteri maakonnas New Jerseys. Lennu tunnistajateks olid tol päeval president George Washington ning tulevased presidendid John Adams, Thomas Jefferson, James Madison ja James Monroe. Blanchard lahkus Ameerika Ühendriikidest 1797. aastal.

1804. aastal abiellus Blanchard Marie Madeleine-Sophie Armantiga (tuntud Sophie Blanchardina). 1808. aasta 20. veebruaril tabas õhupalliga Haagi kohal olnud Blanchardi südamerabandus, ta kukkus 20 meetri kõrguselt alla ja suri saadud vigastuste tagajärjel umbes aasta hiljem, 7. märtsil 1809 Pariisis. Tema lesk jätkas enda ülalpidamiseks õhupalli demonstratsioonlendudega, kuni ka temast sai selle ohtliku tegevusala ohver (hukkus 6. juuli 1818).

Galerii

• 
  Aeronautika. Blanchardi õhupall ülareas vasakult kolmas
• 
  Le Petit Andely, Eure, Prantsusmaa
• 
  Esinemine Lille'i kohal 26. augustil 1785
• 
  Mälestussammas Guînes'is
• 
  Tahvel sambal
• 
  Lille, 1785
• 
  La Manche'i ületamine, Blanchard, 1785
• 
  Õhupalli lend Hamburgi kohal, 1786
• 
  Blanchard ja Gefferies pärast La Manche'i ületamist
• 
  1. XII 1783 õhkutõus Tuileries' palee aiast

Välislingid

• Jean-Pierre Blanchard raamatukogudes (kataloog WorldCat)
• Jean-Pierre Blanchardi 45. õhkutõusu päevik (esimene õhkutõus Ameerikas 9. jaanuaril 1793 (1918))