Jürilill

See artikkel räägib perekonnast Cardamine. Jürililleks nimetatakse ka harilikku sinilille.

---

Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Jürilill
Aas-jürilill Cardamine pratensis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae
Perekond	Jürilill Cardamine

Jürilille perekonda kuulub 150 liiki üheaastaseid ja mitmeaastaseid rohttaimi. Nad kasvavad kõigil mandritel peale Antarktika.

Nimi

Jürilille kirjeldas esimesena teaduslikult Linnaeus 1753. Ladinakeelne nimi cardamine tuleb kreeka sõnast kardamon, mis tähendab aedsalatit ehk salatikressi. Selle nime andsid talle juba Linné-eelsed autorid.

Kirjeldus

Jürililled kasvavad kuni 60 cm kõrgeks. Vars on pikk, püstine (harva tõusev või lamav) ja harunenud. Varresõlmed ei ole kõvad.

Nendel jürililleliikidel, mis vanasti arvati eraldi perekonda Dentaria, on maa all lihakas risoom. Mõnel liigil on juuremügarad.

Lehed

Lehed paiknevad varrel vahelduvalt, harvem vastastikku, ja võivad suuruselt olla väga mitmesugused, tillukestest kuni keskmise suuruseni. Nad on sulgjad või kahelisulgjad, tavaliselt terava tipuga. Alamperekonna Dentaria liikidel jagunevad lehed 3–5 osaleheks, millest igaüks on üle 3 cm pikk. Teistel liikidel on lehed jagunemata ja ligi 3 cm pikad. Nad võivad moodustada kodariku või kasvada varrel, isegi selle ülemises osas. Leheserv võib olla terve, saagjas või hambuline. Leheroots on kuni 2 cm pikk, aga võib ka puududa. Rootsuga ühinemise kohas võib leht olla pisut südamekujuline. Abilehed on väikesed. Lehed ja vars on tavaliselt pisut karvased.

Õied

Õied on radiaalsümmeetrilised ja moodustavad kännase või kobarasarnase paljuõielise õisiku. Õied on tavaliselt valged, harvem roosad või punased ja tillukesed kuni keskmise suurusega. Õied on ühekojalised. Kroonlehed on pikemad kui tupplehed. Kroonlehti on 4 ja nad on 5–8 mm pikad, tupplehed on umbes 3 mm pikad. Kandelehed on üksnes liigil Cardamine pattersonii. Tolmukaid on 6, harvem 4, ja nad paiknevad kahes ringis. Tolmukapead on kollased või punased. Õie keskel on mõnel liigil nektaarium, aga kõigil ei ole. Lühike emakakael lõpeb peakujulise emakasuudmega, mis on kergelt kahehõlmaline.

Viljad

Vili on pikk ja peenike kõdrake, kus on palju (20–100) seemneid. Kõdrakese poolmed käänduvad vilja küpsedes spiraalselt, nii et kui vili avaneb, siis pole avanemisjoon sirge. Seemned ei ole kinnitunud kõdrakese vaheseina külge, nii et kõdrake on vahel seemnete ebaühtlase paiknemise tõttu kühmuline. Seemned on kollakaspruunid, piklikud ja tiivulised.

Eesti liigid

• Cardamine amara – mõru jürilill (hajusalt)
• Cardamine bulbifera – hammasjuur (paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis)
• Cardamine flexuosa – nõtke jürilill, ka Cardamine drymeja
• Cardamine hirsuta – kare jürilill (haruldane)
• Cardamine impatiens – mets-jürilill (paiguti)
• Cardamine occulta – sala-jürilill
• Cardamine pratensis – aas-jürilill (tavaline)
• Cardamine pratensis subsp. paludosa – hambune jürilill, ka Cardamine dentata (hajusalt)

Muid liike

Cardamine abchasica – abhaasia jürilill, ka Cardamine georgiana Cardamine altaica – altai jürilill, ka Cardamine glandulosa Cardamine africana Cardamine amporitana Cardamine angulata Cardamine angustata Cardamine bellidifolia – kirikakralehine jürilill Cardamine bilobata Cardamine breweri Cardamine bulbosa Cardamine caldeirarum Cardamine californica Cardamine changbaiana Cardamine chenopodiifolia Cardamine clematitis Cardamine concatenata Cardamine constancei Cardamine cordifolia Cardamine corymbosa Cardamine debilis Cardamine digitata Cardamine diphylla Cardamine dissecta Cardamine douglassii Cardamine enneaphyllos – üheksalehine jürilill, ka Cardamine enneaphylla Cardamine fargesiana Cardamine flagellifera Cardamine gambelii Cardamine glacialis Cardamine glanduligera – näärmekas jürilill Cardamine gouldii Cardamine gunnii Cardamine gunnii-lilacina Cardamine heptaphylla – seitsmelehine jürilill, ka Cardamine baldensis Cardamine jamesonii Cardamine keysseri Cardamine kruesseli Cardamine laciniata Cardamine lihengiana

Cardamine lilacina Cardamine lojanensis Cardamine longii Cardamine lyrata – lüüra-jürilill, ka Cardamine argyi Cardamine macrocarpa Cardamine macrophylla – suurelehine jürilill Cardamine maritima Cardamine matthiola Cardamine maxima Cardamine micranthera Cardamine microphylla – suurelehine jürilill Cardamine montelucii Cardamine nuttallii Cardamine nymanii Cardamine obliqua Cardamine occidentalis Cardamine oligosperma Cardamine pachystigma Cardamine palustris Cardamine parviflora Cardamine pattersonii Cardamine paucijuga Cardamine penduliflora Cardamine pensylvanica Cardamine pentaphyllos – viielehine jürilill, ka Cardamine clusiana Cardamine pulcherrima Cardamine purpurascens Cardamine purpurea Cardamine regeliana Cardamine residifolia – reseedalehine jürilill Cardamine raphanifolia Cardamine rotundifolia Cardamine rupicola Cardamine scutata Cardamine seidlitziana Cardamine tenera Cardamine trichocarpa Cardamine trifolia – kolmetine jürilill Cardamine uliginosa