Jüri Ots

Jüri Ots VR I/3 (18. veebruar 1889 Laiuse – 8. august 1972 Enköping, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kapten), lendur ja lennundustegelane.

Elukäik

Ta oli rätsep Karl Otsa ainuke laps, isa surma tõttu jäi varakult ema kasvatada. Ema pidas Vaimastvere vallas Sarapuu kõrtsi ning püüdis pojale anda võimalikult hea hariduse. Jüri Ots lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli ning õppis seejärel kaks aastat Tartu ülikooli keemiateaduskonnas. 1909. aastal asus õppima Peterburi Polütehnilises Instituudis mehaanikat. Esimese maailmasõja puhkedes läbis samas instituudis toimunud lennunduse teoreetilise kursuse ja 1915. aastal asus vabatahtlikult sõjaväeteenistusse. valides teenistuskohaks merelennuväe. Õppis Bakuu merelennukoolis ning sooritas merelenduri eksami 1917. aastal Petrogradis. 1918. aasta algul naasis Eestisse.

Asus teenima 1. Eesti jalaväediviisis, määrati alul Eestimaa Päästekomitee adjutandiks, hiljem diviisi staabiülema adjutandiks. Kuigi Saksa okupatsioonivõim saatis diviisi laiali, jäi ta Eestisse. Vabadussõja puhkedes asus Ots uuesti tegevteenistusse ning ta määrati 1918. aasta novembris lennuväeroodu ülemaks. Seejärel oli ta erinevaid nimetusi kandnud lennuüksuse ülem kogu Vabadussõja jooksul. Eesti lennuväe loomisel ülesnäidatud teenete eest autasustati teda Vabadusristi I liigi 3. järguga.

Jüri Ots vabastati lennuväeroodu ülema kohustest 1920. aasta septembris. Teenis seejärel veel kuni 1922. aastani merelennusalgas lendurina. Lahkus sõjaväeteenistusest 1922. aasta aprillis, kui ta palgati aasta varem loodud Eesti Õhusõidu Aktsiaseltsi Aeronaut tegevdirektoriks. Töötas sel ametikohal kuni firma tegevuse lõpetamiseni 1927. aastal. Seejärel elas Vabadussõja ajal ülesnäidatud vapruse eest autasuks saadud talus ja tegeles põllumajanduse, sealhulgas ka kalkunikasvatusega. Eesti lennuliinide aktsiaseltsi Ago loomisel 1939. aastal võeti Jüri Ots seltsi tööle, kus ta korraldas lennutegevust. Pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret Eestis vallandati ta teenistusest, uus võim likvideeris aktsiaseltsi 1940. aastal.

Põgenes sõja ajal 1944. aastal Saksamaale, kust hiljem õnnestus edasi siirduda Rootsi.

Viited

• Ohvitseride andmekogu

Kirjandus

• Eesti lennuväe esimene ülem Jüri Ots suri Enköpingis. Kuidas sündis meie lennuvägi. Eesti Päevaleht (Stockholm), 19. august 1972, nr. 63, lk. 6.
• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.
• Tõnis Erilaid. Kuidas armuvalus mees revolvri haaras, ohtuleht.ee, 28. juuli 2018.