Jüri Nuut

Jüri Nuut (10. juuli 1892 Peterburi – 31. mai 1952 Tallinn) oli eesti matemaatik, kosmoloog ja ühiskonnategelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Jüri Nuut (1928)

Haridus

J. Nuut lõpetas Peterburi saksakeelse Püha Anna Koguduse Kooli 1909, Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika erialal I järgu diplomiga 1914, õppis kahurväekoolis Petrogradis 1916–1918. Dr. phil. nat. 1926 (Tartu Ülikool); füüsika-matemaatikadoktor 1946.

Töökäik

J. Nuut töötas Petrogradis metallitööstuses 1915, mobiliseeriti sõjaväkke, oli Rumeenia rindel. Teenis Punaarmee inseneriväeosades 1918–1920; opteerus Eestisse 1921. Narva Reaalgümnaasiumi õpetaja 1921–1923; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi (Tartus) matemaatikaõpetaja 1923–1928; Tartu Ülikooli õppeülesande täitja 1926–1928, matemaatikadotsent 1928–1936.

Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1936–1941: matemaatika ja mehaanika erakorraline professor 1936, korraline professor 1937–1941; matemaatika- ja mehaanikalaboratooriumi juhataja 1936–1939; TTÜ rektor 1939–1941.

Tšeljabinski, hiljem Moskva põllumajanduse kõrgkoolides matemaatika professor, kateedrijuhataja 1941–1944; Eesti NSV Hariduse rahvakomissar 1944–1946; Eesti NSV TA akadeemik-sekretär 1946–1950 (1950. aastal süüdistati kodanlikus natsionalismis ja tagandati akadeemia juhtkonnast); Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur 1950–1952.

Teadustöö põhisuunad

Reaalsirge aksiomaatika; neljavärviprobleem; Lobatševski geomeetria rakendus paisuva universumi evolutsiooni seletamiseks. Avaldas publikatsioone mainitud uurimisaladel ja monograafia; Moskvas ilmus kõrgkooli ja keskkooli matemaatika õpikuid ning populaarteaduslikke artikleid.

Teaduskorralduslik tegevus

J. Nuudi doktoriväitekiri (1926) algatas geomeetria aluste uurimissuuna Eestis; Akadeemilise Matemaatika Seltsi esimees 1927–1932; matemaatika õpetamise komisjoni liige 1924–1937, aseesimees 1927–1937; TTÜ toimetiste toimetaja 1937–1940; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1950–1952.

Ühiskondlik tegevus

Ta oli alates 24. oktoobrist 1939 I Riiginõukogu liige ja 1940–1950 NSV Liidu Ülemnõukogu I ja II koosseisu liige.

Jüri Nuut suri 31. mail 1952 Tallinnas ja ta maeti 4. juunil 1952 Metsakalmistule.

Teosed

• "Millest kõneleb Einsteini relatiivsuseõpetus: Einsteini õpetuse juhtmõtted populaarses käsitluses". Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1930, 106 lk
• "Staatika alged" (kõrgkooliõpik). Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus, Tartu 1937, 152 lk
• "Kinemaatika ja dünaamika põhijooni" (kõrgkooliõpik). Teaduslik Kirjandus, Tartu 1940, 272 lk
• "Meie tänapäeva teadmised mateeria loomusest" (populaarteaduslik brošüür). Poliitiline Kirjandus, Tallinn 1948, 28 lk
• Юрий Юрьевич Нут, "Геометрия Лобачевского в аналитическом изложении". Москва: Издательство Академии наук СССР, 1961, 310 lk

Tunnustus

• 1945 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1946 Eesti NSV TA akadeemik
• büst TTÜ õppejõudude-akadeemikute alleel ja J. Nuudi nim auditoorium (V–103)
• Tööpunalipu orden ja teenetemedaleid

Isiklikku

Tema poeg tehnikateadlane Ilmar Nuut oli aastatel 1975–1986 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister.

Kirjandus

• EBL TK, 1940
• ENE 1973, 5
• EkooliBL 1998
• EE 2000, 14
• Kangro, G., Lumiste, Ü, Tamme, E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand // Matemaatika ja kaasaeg, 13, 1967, lk 95–108
• Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 52–54, 56–57, 85–87, 108–109
• Lumiste, Ü. Lobatševski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi hüperboolne universumimudel // TTÜ toimetised. 733, Matemaatika. Füüsika. Tln, 1992. 105 lk (Pühendatud TTÜ rektori prof. Jüri Nuut`i sajandale sünniaastapäevale)
• Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 358, 473, 535

Välislingid

• Lühibiograafia portaalis Eesti Majanduslugu