Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).[1]

Jämesool ja selle osad

Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, seal elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmassi moodustumine.

Roomajatel muuda

Madudel muuda

Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).[2]

Jämesoole osad muuda

Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool.

Imetajatel muuda

Koduloomadel muuda

Koduloomadel kuuluvad jämesoole hulka umb-, käär- ja pärasool ning pärakukanal.[3]

Inimestel muuda

Jämesoole osade piiritlemise kohta pole eri allikate põhjal päris ühest kokkulepet.

  1. "Meditsiinisõnastik" (2004) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.[1]
  2. Meeli Roosalu (2010) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.[4]
  3. Arne Lepp (2013) peab jämesoole osadeks umb-, käär- ja pärasoolt ning anaalkanalit.[5]

Mõned autorid nimetavad jämesoole hulka kuuluvana ussripikut, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasoolt.

Lümfikoed muuda

Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritega.

Patoloogia muuda

Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.

Jämesoolepõletik on koliit.

Jämesooles paikneb hulgaliselt müü-retseptoreid, mistõttu opioidipõhiste analgeetikumide kasutamine võib esile kutsuda opioidindutseeritud kõhukinnisust.

Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  2. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, veebiversioon (vaadatud 4.03.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välislingid muuda