Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel

Jäähoki 1980. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Ameerika Ühendriigid USALake Placid
<: Innsbruck 1976 Sarajevo 1984 : >

Meeste jäähokiturniir 1980. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Lake Placidis oli 14. olümpiaturniir. Turniiril, mis peeti 12.24. veebruarini, võistles 12 meeskonda. USA tuli teist korda olümpiavõitjaks, sealhulgas võitis ka mängu suure soosiku Nõukogude Liidu vastu. Mängud peeti Olympic Fieldhouse'is (8000) ja Olympic Arenal (2500).

Nõukogude Liidu postiteenistuse poolt 1980. aasta Lake Placidi mängude jaoks välja antud postmark. Nõukogude Liit oli aastatel 1964–1976 võitnud neli eelmist võistlust.

IIHF lõpetas olümpia-aastatel maailmameistrivõistluste korraldamise. Riigid, kes Lake Placidi olümpiamängudel ei osalenud, kutsuti võistlema Jugoslaavias Ljubljanas toimuvale Thayer Tutt Trophy avavõistlusele.

Mängudele minnes pandi võistkonnad paremusjärjestusse ja jagati kahte alagruppi. Meeskonnad järjestati 1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste esituse põhjal. Kaasatud olid kaheksa meeskonda 1979. aasta kõrgeimas meistrivõistluste divisjonis ("A") ja neli paremat meeskonda 1979. aasta teise astme "B" turniiril. Kui Poola saavutas A-grupis 8. koha, siis B-grupi võitja Holland oli 8. kohal, Poola aga 9. kohal. Kokku oli paremusjärjestus: Nõukogude Liit (1), Tšehhoslovakkia (2), Rootsi (3), Kanada (4), Soome (5), Lääne-Saksamaa (6), USA (7), Holland (8), Poola ( 9), Rumeenia (10), Norra (11), Jaapan (12). Ida-Saksamaa oli algselt kümnendal kohal, kuid keeldus osalemast ja Jaapan täitis vabanenud koha.

Võistluste korraldust oli võrreldes varasemate olümpiaturniiridega muudetud. Esmalt mängiti kahes eelringi alagrupis, kummaski kuus võistkonda, seejärel pääsesid esimene ja teine ​​koht finaalvooru, kus mängiti välja medalid, võttes kaasa eelringi mängude tulemused. Kaks kolmandat kohta mängisid viiendale kohale.

Paljude vaatlejate jaoks tõi see jäähokiturniir suurima üllatuse pärast Suurbritannia 1936. aasta olümpiavõitu. Võõrustaja USA võitis oma teise olümpiakulla, alistades kohtumises, mis on legendaarseks saanud kui "Ime jääl". Seevastu Tšehhoslovakkia ega Kanada finaalvooru ei jõudnud, saavutades vastavalt viienda ja kuuenda koha. Rekordilise olümpiavõitja Kanada jaoks – kes tuli tagasi esimest korda kaheteistkümne aasta jooksul pärast seda, kui 1972. ja 1976. aastal ei osalenud – oli see nende kõigi olümpiaturniiride ja maailmameistrivõistluste halvim tulemus.

Tulemused muuda

Esimene voor muuda

Sinine alagrupp muuda

     Meeskond pääses finaalvooru
     Meeskond pääses lohutusvooru
Koht tabelis Riik             Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   Rootsi X 2:2 4:2 8:0 5:2 7:1 5 4 1 0 26:7 + 19 9
2.   USA 2:2 X 7:3 7:2 4:2 5:1 5 4 1 0 25:10 + 15 9
3.   Tšehhoslovakkia 2:4 3:7 X 7:2 11:3 11:0 5 3 0 2 34:16 + 18 6
4.   Rumeenia 0:8 2:7 2:7 X 6:4 3:3 5 1 1 3 13:29 - 16 3
5.   Saksa FV 2:5 2:4 3:11 4:6 X 10:4 5 1 0 4 21:30 - 9 2
6.   Norra 1:7 1:5 0:11 3:3 4:10 X 5 0 1 4 9:36 - 28 1

Punane alagrupp muuda

 
Kanada ja Hollandi mäng
     Meeskond pääses finaalvooru
     Meeskond pääses lohutusvooru
Koht tabelis Riik             Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   NSVL X 4:2 6:4 8:1 17:4 16:0 5 5 0 0 51:11 + 50 10
2.   Soome 2:4 X 4:3 4:5 10:3 6:3 5 3 0 2 26:18 + 18 6
3.   Kanada 4:6 3:4 X 5:1 10:1 6:0 5 3 0 2 28:12 + 16 6
4.   Poola 1:8 5:4 1:5 X 3:5 5:1 5 2 0 3 15:23 - 8 4
5.   Holland 4:17 3:10 1:10 5:3 X 3:3 5 1 1 3 16:43 - 27 3
6.   Jaapan 0:10 3:6 0:6 1:5 3:3 X 5 0 1 4 7:36 - 29 1

Lohutusring muuda

Mõlema alagrupi kolmanda koha saavutanud meeskonnad mängisid omavahel, et selgitada viienda koha omanik.

Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
22. veebruar 13:30 Tšehhoslovakkia   6:1   Kanada

Finaalvoor muuda

 
Ameerika Ühendriigid – Nõukogude Liit 1980. aasta taliolümpiamängudel.

Mõlema alagrupi kaks paremat võistkonda mängisid omavahel ühe korra. Alagrupi mängude tulemus oma alagrupis edasi, välja arvatud meeskonnad, kes ei pääsenud medaliringi. Esimese koha meeskond võitis kulla, teine hõbeda ja kolmas pronksi.

Koht tabelis Riik         Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1.   USA X 4:3 2:2 4:2 3 2 1 0 10:7 + 3 5
2.   NSVL 3:4 X 9:2 4:2 3 2 0 1 16:8 + 8 4
3.   Rootsi 2:2 2:9 X 3:3 3 0 2 1 7:14 - 7 2
4.   Soome 2:4 2:4 3:3 X 3 0 1 2 7:11 - 3 1

Alagrupimängust edasi kantud vastastikused tulemused:

  • 12. veebruar: Rootsi 2–2 USA
  • 18. veebruar: Soome 2–4 NSVL

Statistika muuda

Keskmine vanus muuda

Jaapan oli turniiri vanim meeskond, keskmiselt 30 aastat. Kuldmedalist USA oli turniiri noorim meeskond, kes oli keskmiselt 22 aastat ja 5 kuud. NSV Liidu hõbemedalistide keskmine vanus oli 26 aastat ja 5 kuud. Turniiri keskmine vanus oli 25 aastat ja 5 kuud.

Parimad väravalööjad muuda

Koht Mängija Mänge Väravad Söödud Punktid
1   Milan Nový 6 7 8 15
2   Peter Šťastný 6 7 7 14
3   Jaroslav Pouzar 6 8 5 13
4   Aleksandr Golikov 7 7 6 13
5   Jukka Porvari 7 7 4 11
6   Boriss Mihhailov 7 6 5 11
6   Vladimir Krutov 7 6 5 11
8   Marián Šťastný 6 5 6 11
9   Sergei Makarov 7 5 6 11
9   Mark Johnson 7 5 6 11

Parimad väravavahid muuda

Väravavahid, kes on olnud väljakul 40% või rohkem oma meeskonna mänguajast.

Koht Väravavaht MA LV TV KVM Tp%
1   Jim Craig 419.36 15 163 2,14 91,57
2   Antero Kivelä 180.00 10 90 3,33 90,00
3   Vladimir Mõškin 260.00 9 77 2,08 89,53
4   Paul Pageau 236.50 11 82 2,79 88,17
5   Pelle Lindbergh 300.00 18 124 3,60 87,32

Lühendid:MA = aeg jääl (minutid:sekundid); LV = löödud väravad; TV = tõrjutud väravad; KVM = keskmiselt väravaid mängus; TP% = tõrjeprotsent

Medalivõitjad muuda

Koht Meeskond Mängijad
   
USA
Bill Baker, Neal Broten, David Christian, Steven Christoff, Jim Craig, Mike Eruzione, John Harrington, Mark Johnson, Robert McClanahan, Ken Morrow, Jack O’Callahan, Mark Pavelich, Mike Ramsey, Buzz Schneider, Dave Silk, Bob Suter, Eric Strobel, Phil Verchota, Mark Wells, Steve Janaszak
   
NSV Liit
Helmuts Balderis, Sinetula Biljaletdinov, Valeri Harlamov, Vjatšeslav Fetisov, Aleksandr Golikov, Vladimir Golikov, Aleksei Kasatonov, Vladimir Krutov, Juri Lebedev, Sergei Makarov, Aleksandr Maltsev, Boriss Mihhailov, Vladimir Mõškin, Vasili Pervuhhin, Vladimir Petrov, Aleksander Skvortsov, Sergei Starikov, Valeri Vassiljev, Viktor Šluktov, Vladislav Tretjak
   
Rootsi
Mats Åhlberg, Sture Andersson, Bo Berglund, Jan Eriksson, Håkan Eriksson, Thomas Eriksson, Leif Holmgren, Tomas Jonsson, Per-Eric Lindbergh, Bengt Lundholm, Per Lundqvist, William Löfqvist, Lars Molin, Mats Näslund, Lennart Norberg, Tommy Samuelsson, Dan Söderström, Mats Waltin, Ulf Weinstock

Lõplik paremusjärjestus muuda

1.   USA
2.   NSVL
3.   Rootsi
4.   Soome
5.   Tšehhoslovakkia
6.   Kanada
7.   Poola
8.   Rumeenia
9.   Holland
10.   Saksa FV
11.   Norra
12.   Jaapan

Tabeliseisud on esitatud nii, nagu IIHF-il on, kuid ROK väidab, et Poola ja Rumeenia jagasid 7., Holland ja Lääne-Saksamaa 9. ning Norra ja Jaapan 11. kohta.


Välislingid muuda