Isobuteen

Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH₃)₂C=CH₂ on küllastamata süsivesinik (isoolefiin), mis omab suurt tähtsust keemiatööstuses. Standardtingimustel on isobuteen värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on −6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.

Isobuteeni molekuli mudel

Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500–600 ºC juures. Naftatöötlemise gaasilistest produktidest saab isobuteeni eraldada reaktsioonil väävelhappega. Seda võib saada ka isobutanooli dehüdrateerimisel.

Happeliste katalüsaatorite juuresolekul astub isobuteen kergesti elektrofiilse liitumise reaktsioonidesse, millest tööstuslikult on olulisemad polümerisatsioon (ka kopolümerisatsioon) ja alküülimine (aromaatsete ühenditega, alkaanidega, alkeenidega, alkoholidega ja teiste ühenditega).

Kasutamine

Keemiatööstuses kasutatakse isobuteeni mitmesuguste produktide saamiseks. Näiteks reaktsioonil metanooli või etanooliga saadakse bensiini lisanditena kasutatavad metüültertsiaalbutüüleeter (MTBE) või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina.

Vaata ka

• Alkeenid
• Isoalkeen