Islami aed
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Islami aed on üks aiatüüpidest.
Tihti viidatakse ka mõistele araabia aed, millega peetakse silmas nii islami kui ka pärsia aeda. Kuid kui pärsia aia ajalugu ulatub 4. aastatuhandesse eKr, siis islami aia ajalugu dateeritakse koraani tekstide ilmumise aega – Allah lubas uskujale mehele ja naisele aeda, kus voolab jõgi ja kus on mugav elamu.
Pärsia aed sai islami aia lätteks islami tekke esimestel sajanditel ja alates 637. aasta Araabia vallutustest levis kahe sajandi jooksul kahe jõe ja nelja kvartali ideoloogia Araabiast Kesk-Aasiasse ja Vahemere lõunaaladele. Maurid jõudsid 710. aastal Hispaaniasse ja nende järeltulijad rajasid islami aedu ka seal. Parimateks näideteks on Alhambra aed ja Generalife aed Granadas.
Ideoloogia muuda
Islami aia kontseptsioon põhineb ühelt poolt kosmoloogilisel ideel, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljast kvartalist, ja sõltub teiselt poolt kohalikest oludest. Seega on tüüpiline islami aed taeva või paradiisiaia projektsioon maapinnale, mida on kohandatud kohalikele tingimustele (lage ja põuane kõrb). Islami aed sisaldab vett, varju, lilli ja puid, eriti datlipalme ja granaatõunapuid. Et isoleerida aia õrna floorat karmist kõrbest, ümbritseb aeda müür.
Kujunduse põhimõtted muuda
Islami aia kujunduses on kolm komponenti: paradiisiaia peegeldus, prohveti õpetus ja karm kohalik olustik. Neist komponentidest lähtuvalt on islami aial teatavad kohustuslikud elemendid.
- Neljaosaline kujundus, mis tuleneb religioossetest ettekujutustest ja vajadusest aeda niisutada. Neljaosaline kujundus saavutatakse kahe kanali abil, mis koonduvad aia keskel asuvasse kesksesse purskkaevu.
- Vesi, mis on islami aia keskne element, omab nii füüsilist ja vaimset tähendust, sest islami tsivilisatsioon paikneb piirkondades, kus on karm kliima ja vesi toob elu kõrbe karmi olustikku.
- Taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust, toitu ja silmailu. Peamised taimed datlipalmi ja granaatõunapuu kõrval on plaatan, pappel, jalakas, vaher, paju, mürt.
- Paviljonid, mis on sageli ehitatud üle kanalite.
- Müürid, mis eraldavad õrna elavat loodust karmist kõrbest.
Kanalid muuda
Kanalid on islami aias sirged ja piirnevad kõnniteega. Islami aias peab olema vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia neljaks kvartaliks. Suuremates aedades võivad olla kanalid ka igas põhikvartalis, jaotades põhikvartali omakorda väiksemateks kvartaliteks.
Kanalid on tavaliselt üsna madalad ja vooderdatud türkiissiniste või nefriitroheliste plaatidega. Kanalit võivad ületada mitmed väikesed sillakesed.
Sageli on kanalis või kanali kaldal ridamisi hulganisti väikseid purskkaeve.
Basseinid muuda
Basseinid islami aias on alati rangelt geomeetrilise kujuga – kunagi ei ole nad looduslikult ebakorrapärased. Kõige levinum kuju on kaheksa- või nelinurk või kaheksa tipuga täht. Kuid võib olla ka kümne- või kaheteistkülgseid hulknurke ja kuue, kümne või kaheteistkümne tipuga tähti. Mõnikord võib kohata ka kumera piirdega basseine, kuid needki peavad olema sümmeetrilised.
On rajatud ka basseinikomplekse, kus ühte suurt basseini ümbritsevad sümmeetriliselt hulk väiksemaid basseine.
Üsna tavaline on, et basseinis asub ka purskkaev.
Purskkaevud muuda
Üsna iseloomulikult on islami aias rohkelt väikeseid purskkaeve. Islami aedades ei kohta gigantseid purskkaeve, nagu suurtes Euroopa aedades. Ka ei näe islami aedade purskkaevudes inimskulptuure, mis on üsna omased Itaalia renessansiaegsetele purskkaevudele.
Levinuim purskkaev islami aedades on ümar, madal, õrn, merekarbikujuline.
Paviljonid muuda
Paviljonid ja varjualused (mida kutsutakse īwān-iks) on vajalikud varju pakkumiseks ebasoodsate ilmastikuolude puhul. Īwān on sügav kaarja katusega varjualune aeda ümbritsevas müüris, kust avaneb hea vaade aiale. Iraanis eristatakse suviseid ja talviseid īwāne. Suvise īwāni lahtine külg avaneb põhja, et lasta ligi jahedat põhjatuult, talvine īwān aga avaneb lõunasse päikesepaiste suunas. Osad īwānid on nii suured, et seal on lisaks tavapärasele mööblile ka väikesed basseinid koos purskkaevudega.
Taimestik muuda
Koraanis (56. suura / 28–33) on kirjas, et:
- 28 Nad viibivad seal keset okasteta lootosepuid,
- 29 lopsakate akaatsiate all,
- 30 mille vari ulatub kaugele,
- 31 voolavate ojade kaldal,
- 32 kus on ohtralt vilju,
- 33 mis on käeulatuses ja lubatud
Islami tsivilisatsioon pöörab aiakultuuris rohkelt tähelepanu rohelusele. Nad mõtlevad endast kui aiast ja seetõttu on aiandus nende silmis väga suure väärtusega.
Koraanis on nimetatud nelja paradiisipuud: datlipalm, oliivipuu, granaatõunapuu ja viigipuu.
Islami aiad tänapäeval muuda
Tänapäeval võib islami aedu leida laial alal alates Hispaaniast läänes kuni Indiani idas. Tüüpilisemad ja tuntumad islami aiad:
- Tāj Mahal Indias,
- Shalimari aed Indias,
- Shalimari aed Pakistanis,
- Generalife aed Hispaanias,
- Alhambra aed Hispaanias,
- Qadamgahi aed Iraanis,
- Firdous e Bareen Iraanis
- Abbasidi aed Iraagis