Inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel.[2]

Inbriidingu mõjud muuda

  • vähenenud viljakus
  • suurem geneetiliste defektide arv
  • sündide väiksem arv
  • vastsündinute suurem suremus
  • väiksem kasvukiirus
  • täiskasvanud isendid on väiksemad kui normaalsed
  • immuunsüsteemi nõrkus

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/inbriiding1
  2. Bernstein H, Byerly HC, Hopf FA, Michod RE (1985). "Genetic damage, mutation, and the evolution of sex". Science 229 (4719): 1277–81.