Ilmar Jaks (4. aprill 1923 Asuküla vald, Ridala kihelkond, Läänemaa1. september 2019[1][2]) oli eesti kirjanik.

Sõdis Soome sõjaväe jalaväerügemendis JR 200. Mobiliseeriti Punaarmeesse, sattus Leningradi tööpataljoni, põgenes 1945 Soome kaudu Rootsi.

Õppis 19491953 Uppsala ülikoolis õigusteadust. Töötas Stockholmis Kammerkolleegiumis.

Teosed muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema vanemad olid Alexander Jaks (1880–1958) ja Minna Emile Abner (6. veebruar 1895 – 27. märts 1966).

Tema vennad olid Werner (26. veebruar 1919 – 27. detsember 1992), Uno (23. juuni 1925 – 9. november 2014) ja Sulev (1928–1947). Tema õde oli Ilo Jaks (11. veebruar 1921 – 18. juuli 1964).

Tema esimene abikaasa oli Astrid Kruus (13. oktoober 1929 – 1976) ning teine on prantsuse-vietnami päritolu Ariane Kveld Jaks (sündis 1964), kes on avaldanud mitu prantsuskeelset luulekogu.

Viited muuda

  1. Andrus Karnau "Kirjanik Ilmar Jaks on surnud" Lääne Elu, 11. september 2019: "4. aprillil 1923 Läänemaal sündinud Ilmar Jaks elas üksi, mistõttu tema täpne surmapäev on teadmata. Toimetusele teatas Ilmar Jaksi surmast tema Haapsalus elav õde Ellen-Velaine Jaks."
  2. Sirp 20. september 2019. Lk 37 (paberversioon)
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 924

Kirjandus muuda

Välislingid muuda