Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa Eestimaa liinist pärit liikmed Saksamaal.

Igelströmi suguvõsa vabahärravapp
Igelströmi suguvõsa krahvivapp

Ajalugu muuda

Harald Bengtsson (1604–1677) aadeldati Igelströmi nimega Rootsi kuninga Gustav II Adolf poolt 1632. aastal ning immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonna aadelkonnamatriklisse tituleerimata aadlisuguvõsana nr 320 all.

Gustav Heinrich von Igelströmi (1695–1771) pojad: Harald Gustav Igelström (1733–1804), Jakob Johann Igelström (1735–1804) ja Otto Heinrich Igelström (1737–1823) tõsteti Saksi kuurvürsti Friedrich August I poolt Saksa-Rooma riigikrahviseisusse[1], 18/29. juunil 1792.

Sugupuu muuda

Igelströmi suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Eestimaa:
    • Albu (Alp) (1823−1844), Arkna (Arknal) (1845−1858), Haiba (Haiba) (1899−1909), Jõgisoo (Jöggis) (1892−1909), Jõhvi (Jewe) (XIX sajandi algus−1866), Korjodi (Korjoth) (1855−1858), Põlli (Poll) (1895−1908), Saida (Saida) (1905−1908, poolmõis)
  • Kuramaa:
    • Code (Zohden) (XVIII sajandil), Dube (Dubbenhof) (XVIII sajandil), Lambārte (Lambertshof) (XVIII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Kabina (Kabbina) (1777−1805), Kärevere (Kerrafer) (1671−1810), Laeva (Laiwa) (1645−1810), Meeri (Meyershof) (1764−1824), Põlgaste (Pölks) (1786−1794), Ropka (Ropkoi, tollal Taubenhof) (1632−1680ndad pärus-, 1730ndad−1740ndad rendivaldus), Unipiha (Unnipicht) (1777−1824), Vaabina (Uelzen) (1773−?), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1853−1856 pandi-, 1856−1874 pärusvaldus), Viitina (Kosse) (1856−1857)
  • Liivimaa läti distrikt:

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Reichsvikariats Grafendiplom für die Gebrüder Harald Gustav, Jakob Johann und Otto Heinrich Freiherren von Igelström, ausgestellt von Friedrich August, Kurfürst von Sachsen, d. d. Dresden 1792 29. 6

Välislingid muuda