Iapetuse ookean
Iapetuse ookean oli vanaaegkonnas ordoviitsiumi ja siluri ajastul eksisteerinud ookean.
Ookean on nime saanud vanakreeka mütoloogiast pärit titaani Iapetose järgi. Iapetos oli Uranose ja Gaia poeg ning Atlase, Prometheuse ja Epimetheuse isa[1].
Iapetuse ookeanist kagusse jäi Baltica manner, mis hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa. Ordoviitsiumis paiknesid nii Baltica kui Iapetuse ookean lõunapoolkeral. Kogu ordoviitsiumi jooksul nihkus Baltica järjest põhja poole, läbides lõunaparasvöötme ja lähistroopika. Ordoviitsiumi lõpuks oli Baltica jõudnud juba 15.–20. lõunalaiuskraadile.[2]
Siluris põrkas Baltica kokku Laurentia mandriga, millel tänapäeval asub Põhja-Ameerika[3]. Sellega sulgesid nad Iapetuse ookeani põhjaosa[4]. Nad moodustasid Vana Punase Liivakivi mandrina tuntud Laurussia[3]. Devoni alguseks 416 miljonit aastat tagasi oli ookean sulgunud ja kokkupõrkekohta tekkinud väga kõrged mäed, võib-olla sama kõrged kui Himaalaja[3]. Tänapäevaks on nendest mägedest säilinud Skandinaavia mäestik ja Ida-Gröönimaa mäed[3].
Viited muuda
- ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 204
- ↑ Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes www.geoeducation.info
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Devon Eestis ja Lõuna-Soomes www.geoeducation.info
- ↑ Margus Voolma. Kesk-Paleosoikumi maailm, elustiku areng ja paleogeograafia