ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist, kuhu kuuluvad lisaks ID-kaardile veel ka Mobiil-ID ja digi-ID.[1]

Tavalise passiga võrreldes saab ID-kaardi abil oma isikut tõendada elektrooniliselt (ka interneti kaudu), anda juriidiliselt siduvaid digiallkirju ja krüpteerida faile. Tehnilises plaanis toetub ID-kaart avaliku võtme krüptograafiale. Lisaks on ID-kaarti võimalik kasutada ka elektroonilise uksevõtme ja kliendikaardina.[2]

Euroopa Liidus välja antud Euroopa Liidu kodanike isikutunnistused on Euroopa Liidus reisimisel kasutatavad passi asemel.[3]

Eesti muuda

  Pikemalt artiklis Eesti ID-kaart
 
Eesti ID-kaart

Eestis esineb ID-kaart ehk elektrooniline isikutunnistus kiipkaardina. Seda antakse välja alates 2002. aastast. ID-kaardiga teostatavad olulisemad elektroonilised toimingud on isikutuvastus ja digitaalallkirjastamine.

Kaardile kantud kirjeldused on eesti- ja ingliskeelsed. Esiküljel on andmeväljad:

Tagaküljele on kantud:

  • sünnikoht riigi täpsusega;
  • kuupäev, millal isikutunnistus on välja antud;
  • masinloetav kood Eesti kodaniku puhul või
  • elamis- ja/või tööloa andmed välismaalase puhul.

Eesti isikutunnistusel on järgmised kaitsemärgid:

  • värvi muutev lõvi kujutis esiküljel,
  • Eesti kaardi kujutis reljeefi näol esiküljel,
  • hologramm tagaküljel.

Enne 2007. aastat välja antud ID-kaartide kehtivusaeg isikut tõendava dokumendina oli kümme aastat ning sertifikaadid kehtisid kolm aastat. Alates 2007. aastast kehtivad ID-kaardid dokumentidena viis aastat ning nende sertifikaadid samuti viis aastat.[4]

2007. aasta 20. novembri seisuga on Eestis välja antud 972 605 ID-kaarti. Enne 2005. aastat väljastati 549 175 ID-kaarti, millest on uuendatud sertifikaadid kõigest 54 200 kaardil.[4]

Saksamaa muuda

Saksamaal on isikutunnistus suurema mõõdus rohekat värvi kõvakiles passi andmelehe kujundusega dokument, mida antakse välja alates 1987. aastast, enne seda olid isikutunnistused Saksamaal passisarnased kõvakaanelised voldikud. Kirjeldus on saksa-, inglis- ja prantsuskeelne. Selle esiküljele on kantud:

  • dokumendi number;
  • perekonnanimi, kui see on elu jooksul muutunud, siis ka sünni ajal kasutusel olnud perekonnanimi;
  • eesnimed;
  • sünnikuupäev, kusjuures aasta on ainult kahekohaliselt sisse kantud;
  • sünnikoht linna/küla täpsusega;
  • Saksamaa kodakondsus (Saksamaa väljastab isikutunnistusi ainult oma kodanikele);
  • kuupäev, milleni dokument kehtib;
  • omaniku allkiri;
  • omaniku foto;
  • masinloetav kood.

Tagaküljele on kantud:

  • omaniku aktuaalne aadress;
  • keha pikkus sentimeetrites;
  • silmade värv sõnadega;
  • kunstnikunimi või kiriklik nimi (kui on olemas);
  • väljaandja;
  • väljaandmise kuupäev;
  • omaniku nimi.

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2015. Vaadatud 25. oktoobril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. https://www.ria.ee/elektrooniline-identiteet/[alaline kõdulink]
  3. https://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/id-kaart/index.dot
  4. 4,0 4,1 Jaanuaris vajavad uuendamist poole miljoni ID-kaardi sertifikaadid – EPL, 22. november 2007

Välislingid muuda

Ajakirjandus muuda