Hunditubakas
Hunditubakas (Hieracium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
| Hunditubakas | |
|---|---|
 Mets-hunditubakas (Hieracium murorum ) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Hunditubakas Hieracium L. |
Hunditubakad on pärit Euraasiast, Ameerikast ja Aafrikast.
Esimesena kirjeldas hunditubakaid teaduslikult Linnaeus. Eestis on hunditubakaid uurinud Albert Üksip.
Hunditubakale kõige lähedasemad perekonnad on võilill, sigur, salat ja piimohakas.
Selle perekonna eripära on sugulise paljunemise valdav puudumine. Selle tulemusena ei ole perekonnas selgeid liike. Süstemaatikud on kirjeldanud üle 10 tuhande liigi ja pisiliigi. Kuid teised on need ühendanud umbes 800 liigiks. Ja on vahepealseidki (mitu tuhat liiki) hinnanguid.
Enamik hunditubakaid paljuneb seemnete abil, mis on moodustunud partenogaamselt ehk teisisõnu on geneetiliselt identsed emataimega – seda nimetatakse ka apomiksiseks ehk agamospermiaks. Seetõttu on moodustunud suured rühmad lähestikku kasvavaid kloonide asurkondi. Mõned botaanikute koolkonnad (eriti Suurbritannias, Skandinaavias ja Venemaal) võtavadki neid kloone eri liikidena, väites, et on võimatu kindlaks määrata, missuguses järjekorras nad üksteisest lahknesid. Kuid teised koolkonnad (eriti Mandri-Euroopas ja USA-s) rühmitavad neid siiski mitmesajasse suuremasse liiki.
Uuemates süstemaatikates on osa liike eraldatud karutubaka (Pilosella) perekonda. Paljud karutubakad suudavad paljuneda nii seemnete kui võsunditega, aga hunditubakad üksnes seemnetega. Paljud karutubakad suudavad ka suguliselt paljuneda, hunditubakad mitte. Veel üks erinevus seisneb selles, et kõik karutubakad on terve leheservaga, aga enamik hunditubakaid on saagja või isegi jagunenud leheservaga.
Hunditubakal on üksik püstine vars, mis võib olla nii karvane kui sile. Mõnikord on vars kinnitumiskohas harunenud, mõnikord isegi üleni haruline.
Hunditubakaliigid võivad olla väga erineva karvasusega alates täiesti siledatest kuni puukujuliste ja isegi tähekujuliselt harunenud karvadega liikideni. Varred, lehed ja õieraod võivad kanda nii ühe-, kahe- kui isegi kolmesuguseid karvu.
Nagu nende lähimad sugulased, sisaldavad hunditubakadki piimmahla.
Hunditubakal on tihedad korvõied, mis on tavaliselt kollased. Kuid erinevalt samasse sugukonda kuuluvatest karikakardest ja päevalilledest ei ole hunditubaka õisikus kaht sorti õisi, vaid kõik õied on sarnased. Iga üksikõis on eraldivõetunagi täiesti toimiv, kaasa arvatud tolmukad. Iga õis kinnitub varre külge õierao abil. Igal õiel on oma kroonleht, mis on otsast 3–5 hambaga.
Uus-Meremaal on kõik hunditubakad tunnistatud invasiivseteks liikideks. Nende müük, levitamine ja kasvatamine on keelatud. Hunditubakad kasvavad seal karjamaadel, kus vähendavad kariloomadele saadaolevat toitu ja tõrjuvad kõrvale pärismaist elustikku. Eriti ohtlikud on nad alpiniitudel, kus enne kasvasid kohalikud puhmad. Hunditubakad suudavad asustada mitmesuguseid elupaiku alates paljast maapinnast kuni männikute ja lõunapöögimetsadeni.
USA-sse on samuti hulk hunditubakaliike introdutseeritud. USA-s peetakse kõiki hunditubakaliike (sealhulgas pärismaiseid) vähemalt ühes osariigis mürktaimeks.
Liike muuda
- Hieracium acrogymnon – paljatipune hunditubakas
- Hieracium ahtii – näärmekas hunditubakas
- Hieracium aphanum – rakvere hunditubakas
- Hieracium caesium – sinihall hunditubakas
- Hieracium chlorellum – rohe-hunditubakas
- Hieracium chloromaurum – kannel-hunditubakas
- Hieracium chlorophyllum – roheline hunditubakas
- Hieracium coronarium – ühendav hunditubakas
- Hieracium diaphanoides – läbipaistev hunditubakas
- Hieracium expallidiforme – kärde hunditubakas
- Hieracium fulvescens – vormsi hunditubakas
- Hieracium godbyense – sega-hunditubakas
- Hieracium hjeltii – Hjelti hunditubakas
- Hieracium incurrens – ulatuv hunditubakas
- Hieracium koehleri – Köhleri hunditubakas
- Hieracium laevigatum – sile hunditubakas
- Hieracium lepidulum – salu-hunditubakas
- Hieracium lissolepium – libe hunditubakas
- Hieracium multifrons – mitmepalgene hunditubakas
- Hieracium murorum – mets-hunditubakas
- Hieracium niveolimbatum – ääristunud hunditubakas
- Hieracium oistophyllum – nooljas hunditubakas
- Hieracium ornatum – kaunistatud hunditubakas
- Hieracium panaeolum – helbene hunditubakas
- Hieracium patale – lahutatud hunditubakas
- Hieracium pellucidum – mustanäärmene hunditubakas
- Hieracium philantrax – ale-hunditubakas
- Hieracium acrogymnon – paljatipune hunditubakas
- Hieracium praetenerum – lähedane hunditubakas
- Hieracium prolatatum – levinud hunditubakas
- Hieracium prolixum – tähn-hunditubakas
- Hieracium pycnodon – Lackschewitzi hunditubakas
- Hieracium ravidum – vaigune hunditubakas
- Hieracium saxifragum – kivirik-hunditubakas
- Hieracium silvestre – kare hunditubakas
- Hieracium stenolepis – eredaõiene hunditubakas
- Hieracium subcaesium – helehall hunditubakas
- Hieracium subholophyllum – Vaga hunditubakas
- Hieracium submarginellum – palistunud hunditubakas
- Hieracium subpellucidum – taevaskoja hunditubakas
- Hieracium sylvularum – pargi-hunditubakas
- Hieracium vulgatum – liht-hunditubakas
- Hieracium triangulare – delta-hunditubakas
- Hieracium umbellatum – sarik-hunditubakas