Hubert Kahn

Hubert-Viktor Kahn (sündinud 6. detsembril 1930 Tallinnas) on eesti arstiteadlane, meditsiinidoktor, töötervishoiuarst.

Elulugu muuda

Hubert-Viktor Kahn on sündinud 6. detsembril 1930 Tallinnas riigiametnik August-Johannes Kahni ning laulja ja laulupedagoogi Eugenie Kahni pojana.

Ta lõpetas 1949. aastal Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ning jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonnas. 1950. aastal astus Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, ülikooli lõpetas 1956. aastal kiitusega. Aastatel 1948–1950 õppis ka Tallinna Muusikakoolis orkestri dirigeerimise erialal.

1958. aastal astus ta Eesti Teaduste Akadeemia aspirantuuri tööhügieeni ja kutsehaiguste erialal. Väitekirjaga "Pliimürgistuste varajane diagnostika ja ravi CaNa₂ EDTA-ga" sai 1964. aastal meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi. Doktorikraadi sai 1976. aastal uurimuse eest, mis käsitles põlevkivikeemia produktide üldtoksilist toimet inimorganismile. Professori kutse hügieeni erialal sai Kõrgema Atestatsiooni Komisjoni poolt 1986. aastal.

1980. aastal valiti ta Tartu Riikliku Ülikooli korraliseks professoriks töötervishoiu erialal ja 1996. aastal emeriitprofessoriks. 2000. aastatel jätkab tegevust töötervishoiu arenduse valdkonnas ja praktiseeriva töötervishoiuarstina.

Töö muuda

1955–1956 Tartu Linna Laste Luu-Liigeste Tuberkuloosisanatooriumi arsti kohusetäitja
1956–1958 Tallinna II (Tõnismäe) haigla arst-ordinaator
1958–1961 Teaduste Akadeemia aspirant
1961–2002 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis erinevatel ametikohtadel, sealhulgas teadusdirektor, kliinilise toksikoloogia osakonna ja töömeditsiini osakonna juhataja ning Töötervishoiu Keskuse juhataja
2002–2004 Tervise Arengu Instituudi vanemteadur

Paralleelsed töökohad

1956–1958 Vabariikliku Arstliku Kehakultuuridispanseri arst
1979–1996 Tartu Ülikooli õppejõud
1989–1994 Väikeettevõtte Eesti Töötervishoiu Keskuse direktor
1995–1996 Eesti Riigikaitse Akadeemia õppejõud
1994–2010 Seesam Rahvusvahelise Kindlustusseltsi AS usaldusarst
Alates 1997. aastast töötervishoiuteenustele ja -arendusele spetsialiseerunud OÜ Preventme juhataja

Teadus- ja juhtimistegevus muuda

1968–1990 Vabariikliku Ühingu Teadus meditsiinisektsiooni esimees.
1968 – volitati osalema Soome – Nõukogude Liidu töötervishoiu teadusprojektide töörühmas Eesti esindajana. Põhiliseks uurimisvaldkonnaks oli töötoksikoloogia.
1974 – valiti Rahvusvahelise Töötervishoiu Organisatsiooni (International Commission on Occupational Health) liikmeks, juhatuse liige 1990–1993, auliige alates 2006. aastast.
1985 – tegi ettepaneku töötervishoiu korraldamine anda üleliidulistelt keskasutustelt vabariigi pädevusse. Põhjendas isemajandamise põhimõtte rakendamise otstarbekust töötervishoiu tegevuse tõhustamiseks.
1992 – tegi ettepaneku täiendada arstide erialade loetelu töötervishoiuarsti erialaga. See vormistati minister Andres Korgi käskkirjaga.
1993 – pani aluse töötervishoiuarstide koolitusele Eestis (Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis, seejärel Tartu Ülikoolis residentuuri näol).
1993 – rajas ajakirja Eesti Töötervishoid, oli selle peatoimetaja 1993–2004 ja seejärel kolleegiumi esimees kuni ajakirja väljaandmise lõpetamiseni 2010. aastal finantsiliste raskuste tõttu.
1993 – formuleeris töötervishoiu kontseptsiooni, mille aluseks oli neli printsiipi: kõiki töötajaid hõlmav töötervishoiu ja tööohutuse süsteem, kompetentsus, kolmepoolsus (tripartism) ja riigivõimu osalus (vastavate õigusaktide ja järelevalve näol). Sellega pandi alus töötervishoiu arengule riigis.
1993 – algatas Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu koostamist, mille Riigikogu võttis vastu 1999. aastal. Osales mitme töötervishoidu käsitleva õigusakti ettevalmistamisel.
1993. aastast Vene Meditsiiniteaduste Akadeemia ajakirja Töömeditsiin ja Tööstusökoloogia redaktsiooninõukogu liige.
1994 – esines Üleliidulise Tööhügieeni ja Kutsehaiguste Instituudi (Moskva) konverentsil ettepanekuga reorganiseerida töötervishoiusüsteem Nõukogude Liidus.
1993–2003 Skandinaavia Rakutoksikoloogia Ühingu (Scandinavian Society for Cell Toxicology) liige.
1995–2006 rahvusvahelise organisatsiooni Medichem (Occupational and Environmental Health in the Chemical Industry) liige.
1994–2008 Tallinna Meditsiinieetika Komitee esimees ja liige (2008–2010).
Eesti Töötervishoiu Arstide Seltsi (1996) ja Vabariikliku Toksikoloogia Teadusliku Seltsi (1982) asutaja. Nimetatud toksikoloogiaselts reorganiseeriti 1997. aastal bioloogiadoktor Anne Kahru initsiatiivil Eesti Toksikoloogia Seltsiks.
Eri aegadel olnud vabariigi peatoksikoloog, sotsiaalministeeriumi töökeskkonna nõukogu liige ja töötervishoiu eriala komisjoni esimees.
Korraldas ühes Soome Töötervishoiu Instituudiga kuus Eesti–Soome töötervishoiualast sümpoosioni kolme aastaste intervallidega vaheldumisi Tallinnas ja Helsingis aastatel 1977, 1981, 1983, 1986, 1989, 1992.
Korraldas kolm üleliidulist heemi ja porfüriinide ainevahetust käsitlevat sümpoosioni Tallinnas (1974, 1979, 1989).
Kutsekoja tööhügieeniku kutsestandardi väljatöötamise komisjoni liige 2009–2011.
Sotsiaalministeeriumi töötervishoiu erialakomisjoni liige, Eesti Arstide Seltsi liige, Eesti Töötervishoiu Arstide Seltsi liige, Eesti Toksikoloogia Seltsi liige ja Tallinna Teadlaste Maja liige. Eesti Töötervishoiu Arstide Seltsi töötervishoiuarstide atesteerimise komisjoni esimees.

Teadustöö põhisuunad muuda

Töötoksikoloogia: raskmetallide, põlevkivikeemia produktide ja orgaaniliste lahustite toime inimorganismile, diagnoosimine ja ravi.
Inimorganismi individuaalne reageerivus erinevatele tervistkahjustavatele teguritele.
Porfüriinide ainevahetuse osatähtsuse selgitamine mürgistuste patogeneesis.
Selgitati porfüriinide ainevahetuse häirete mõju närvikoe demüelinisatsiooniprotsessile (autoritunnistus 120917, 1985. a, kaasautor dr. Vladimir Muzõka).
Passiivse monitori väljatöötamine ja rakendamine orgaaniliste lahustite aurude absorbeerimiseks. Patendiameti kasuliku mudeli tunnistus 00087, 1996. a, kaasautorid Sonia Veimer ja Olga Potjomkina.
Asbestiga seotud terviseprobleemid Eestis.
Füüsilise ülekoormushaiguse varajane diagnoosimine, sealhulgas müomeetria meetodi rakendamine töötervishoiu praktikas.
Töötervishoiu arendustegevus (töötervishoiu arengukavade koostamine, töötervishoiu terminoloogia täiustamine, rahvusvaheline koostöö töötervishoiu valdkonnas).

On olnud ligi 100 teadustöö juhendaja ja/või nende täitja.

Tunnustus muuda

1958 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomitee aukiri vabariigi maadluskoondvõistkondade korraliku teenindamise eest
1967 Üleliidulise ühingu Teadus tänukiri meditsiiniteadmiste populariseerimise eest
1980 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi (minister prof Väino Rätsep) tänukiri saavutuste eest kauaaegses teaduslikus tegevuses
1985 Akadeemik S. Vavilovi medal
1989 Eesti Raadio tänukiri tervisesaadete saatesarja (1986–1989) läbiviimise eest
1990 Vabariikliku Sanitaar-Epidemioloogiajaama aukiri osutatud abi eest töötervishoiu valdkonnas
1966 Kutsehaiguste Kliiniku tänukiri koostöö ja abivalmiduse eest
1998 President Lennart Meri tänukiri raamatu "Töötervishoid Euroopa Liidu riikides" koostamise eest
2000 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
2000 Soome Töötervishoiu Instituudi medal tunnustuseks töötervishoiu, tööohutuse ja tööelu arendamise eest
2000 EV Sotsiaalministeeriumi (minister Eiki Nestor) tänukiri pikaajalise töö eest töötervishoiu valdkonnas
2000 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (direktor prof Toomas Veidebaum) tänukiri pikaajalise kohusetundliku töö eest
2000 Kutsehaiguste Kliiniku tänukiri hea koostöö ja abivalmiduse eest
2003 EV Sotsiaalministeeriumi (minister Marko Pomerants) aukiri ajakirja Eesti Töötervishoid eeskujuliku töö eest peatoimetajana
2005 Tallinna Arstide Liidu tänukiri teenete eest Eesti meditsiinis ja abi osutamisel meditsiini arengule
2006 Rahvusvahelise Töötervishoiu Organisatsiooni auliikmeks valimine (11.06.2006 Milanos toimunud kongressil)
2010 Seesam Kindlustuse (Compensa Vienna Insurance Groupi ADB Eesti filiaali) tänukiri pikaajalise ja asjatundliku töö eest usaldusarstina

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli raadioajakirjanik Kiira Kahn, vennapoeg diplomaat Jüri Kahn.

Teosed muuda

Teadus- ja aimeteoseid muuda

Kahn, Hubert. Õpi ennast tundma. Kirjastus Valgus, Tallinn 1966, 100 lk.
Jänes, Harri; Kahn, Hubert; Roots, Hans. Tervise ABC (koostajad ja osa märksõnade autorid). Kirjastus Valgus, Tallinn, 1970, 646 lk.
Kahn, Hubert; Hernberg, Sven. (Toimetajad). Detection of Early Effects of Toxic Substances. Collection of Scientific Papers. Institite of Experimental and Clinical Medicine (Tallinn), Institute of Occupational Health (Helsinki). Tallinn, 1977, 205 lk.
Loogna, N., Kahn, H., Sillam, A., Loogna,G., Tatar,T., Luts, A. Kutsehaigused. Tallinn, 1979, 279 lk (sari "Scripta medicorum").
Kahn, H., Talvoja, H. Meditsiiniline toksikoloogia. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Tallinn, 1983, 255 lk (vene k).
Kahn, H. Abielu tervishoid. Kirjastus Valgus. Tallinn, 1983, 143 lk.
Kahn, H. Tootmisjuht ja töötervishoid. Kirjastus Valgus. Tallinn, 1986, 165 lk.
Kahn, H. (Koostaja). Töötervishoid Euroopa Liidu riikides. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Tallinn, 1988, 71 lk.
Kahn, Hubert; Hernberg, Sven. (Toimetajad). Occupational Health and Industrial Toxicology: State-of-the-Art. Institute of Experimental and Clinicale Medicine (Tallinn), Institute of Occupational Health (Helsinki). Tallinn, 1989, 160.
Kahn, H. (Koostaja). Eesti ja Soome politseinike töötingimused ja töövõime. Teaduslik-praktilise uurimuse kokkuvõte. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut. Tallinn, 1999, 62 lk.
Kahn, H. Töötervishoiuteenuste kvaliteedi hindamine. EV Sotsiaalministeerium, Eksperimentaalase ja Kliinilise Meditsiini Instituut (EKMI), Töötervishoiu Keskus. Tallinn 1999, 32 lk.
Kahn, Hubert; Moks, Milvi; Tuulik, Viiu; Pille, Viive. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud ülajäsemete, kaela ja õlavöötme kutsehaiguste diagnoosimine ja preventsioon. Metoodiline materjal. EV Sotsiaalministeerium, Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, Töötervishoiu Keskus. Tallinn, 2003, 40 lk.
Kahn, Hubert; Moks, Milvi. Töötingimused üldhariduskoolide arvutiklassides ja õpilaste terviseuuring. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut & Tiigrihüppe Sihtasutus. Tallinn, 2000, 23 lk.
Kahn, Hubert, Loit, Helle-Mai. Tervise ABC. (Koostajad ja osa märksõnade autorid). Tallinn, 2009, 663 lk.
Kahn, Hubert. Eesti töötervishoiu arengulugu 1918–2008. Faktid, mälestused, seisukohad, hinnangud, soovid. Tallinn, 2009, 208 lk.
Kahn, Hubert. Mälestusteraamat oma raadioajakirjanikust abikaasast pealkirjaga "Kiira". Raamatus on 26 kolleegi ja sõbra meenutust ning ülevaade Kiira Kahni arhiivist. Tallinn, 2013, 206 lk.

Teadus- ja arendustegevust käsitlevaid artikleid muuda

Kahn, Hubert; Muzõka, Vladimir. The chronic effect of benzene on porphyrin metabolism. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health. Helsinki, 1973, 10, 3, 140-143.
Kahn, Hubert; Mere (Vilkis), Ahe. Mõnede laboratoorsete näitajate võrdlev uuring pliimürgistuse varajase diagnoosimise seisukohalt. Gigiena truda i professionalnõje zabolevanija. Moskva, 1978, 28–31 (vene k).
Kahn, Hubert. Toxicity of oil shale chemical products. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health. 1979, 5, 1–9.
Viitak, Anu; Kahn, Hubert. Lead, manganese, zinc and copper content in blood of workers in the oil shale processing industry. Proceedings on the Second Finnish-Estonian Symposium on the Early Effects of Toxic Substances. Helsinki, 1981, 8–136.
Kahn, H., Veimer, S., Luks,T., Tuulik, V., Vihermäe, M. Response on the ethanol test of persons exposed to toxic substances. Proceedings on the Second Finnish-Estonian Symposium on Early Effects of Toxic Substances. Helsinki, 1981, 118–136.
Kahn, H., Muzõka, V., Küng, A., Moks, M. Interdependence between Porphyrin Metabolism and Nervous System under the Effect of Toxic Substances. Early Diagnosis of the Effects of Toxic Substances on the Organism. Proceedings on the Third Scientific Symposium, Tallinn, 1984, 56–58.
Kahn, Hubert. Research results of Soviet scientists in some problems of occupational medicine (Review of the years 1981–1984). Scandinavian Journal of Work. Environment & Health. 1985, 11, 241–248.
Kahn, H., Rüütel, P., Lember, S. Genotoxic effect of shale oils on the human organism. Proceedings of the Fourth Finnish-Estonian Symposium: Occupational Toxicology. Helsinki, 1986. 145–152.
Kahn, Hubert. On the alternative system of occupational health in Estonian SSR. Proceedings on the Sixth Finnish-Soviet Joint Symposium on Occupational Health. Rovaniemi, 23–25 June 1987. Institute of Occupational Health. Helsinki. 1987, 23–31.
Kahn Hubert. Töömeditsiini alternatiivse süsteemi välatöötamise põhiseisukohad Eesti NSV-s. Gigiena truda i profzabolevanija. Moskva, 1988, 10, 33–37 (vene k).
Kahn, Hubert. The Conception on the Draft of the Law on Labor Protection. Occupational Health and Industrial Toxicology: State-of-the-Art. Estonian Institute of Experimental and Clinical Medicine & Finnish Institute of Occupational Health. Tallinn, 1989, 14–20.
Kahn, H. Problems of work and ageing in Estonia. International Scientific Symposium on Ageing and Work, 28-30-May 1992, Haikko, Finland. Finnish Institute of Occupational Health & International Commission of Occupational Health. Helsinki, 1993, 240–242.
Kahn, H. Models of Occupational Health Services in the Eastern European Countries. Occupational Health and National Development. Edit. J. Jeyaratnam, K S Chia. National University of Singapore. Word Scietific Publishing. Singapore, 1994, 444–453.
Kahn, Hubert. Aktuelle arbeitsmedizinische Probleme in Estland. Deutsche Gesellschaft für Arbeitsmedizin und Umveltmedizin. 35. Jahrestagung 1995 in Wiesbaden, Abstracts. Jena, 1995,12.
Kahn, Hubert; Sui, Virve; Moks, Milvi. Ergonomic problems of bus drivers in Tallinn. Proceedings on the 13 Triennal Congress on the International Ergonomics Association: From Experience to Innovation. Tampere: Finnish Institute of Occupational Health. 1997, vol. 6. 454–456.
Kahn, Hubert. Twinning Project with respect to the complicated developments in the Estonia occupational health service system. The FinEst bridge – Finnish Estonian collaboration in the occupational health. Finnish Institiute of Occupational Health. Helsinki, 2002, 54–56.
Kahn, H., Vain, A., Toomla, T., Moks, M., Altrov, E. Skeletilihaste seisundi hindamine müomeetrilisel meetodil. Eesti Töötervishoid, 2005, 2, 61–64.
Kahn, Hubert. Asbestiprobleem Eestis lahendamata. Eesti Arst. 2006, 01, 32–40.
Kahn, Hubert; Moks, Milvi; Pille,Viive; Vain, Arved. Work-related diseases caused by physical overload in Estonia. Magazine of the European Agency for Safety and Health at Work. 2007, 10, 31–34.
Kahn, Hubert. Töötervishoid on ühiskonna arengu indikaator. Eesti Töötervishoid. 2010, 4, 2–3.
Kahn, Hubert. Tööga seotud haiguste diagnoosimine. Juhend töötervishoiu- ja perearstidele. Eesti Arst, 2010, 6, 446–455.
Kahn, Hubert. Tööga seotud haigused – töömeditsiini probleem nr 1. Lege Artis, 2011, 2, 31–33.

Kokku on Hubert Kahn kirjutanud, koostanud ja toimetanud 44 raamatut, avaldanud 200 teadusliku ja arendustegevuse sisuga artiklit ning kirjutanud ligi 400 publitsistlikku ja aimekirjutist.

Kirjandus muuda

Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980, Tartu, 1987.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE) 1989, kd.4, lk 216–217.
Eesti Arst, 1991, 1 lk 68.
Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia. Tallinn, 2000, lk. 127–128.
Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeedia. Tallinn, 2000, I köide, lk 522.
Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1944–1960. Tallinn, 2000, lk 675.
Eesti Arst, 2001, nr 1, lk 56.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Tartu, 2007, lk 148, 150, 151.