Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres. See koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest).

Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond

hiina 中華人民共和國香港特別行政區
Jūng'wàh Yàhnmàhn Guhng'wòhgwok Hēunggóng Dahkbiht Hàhngjingkēui


Pindala: 1108 km²
Elanikke: 7 413 070 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6690 in/km²
Hongkong

Vastavalt "ühe riigi, kahe süsteemi" poliitikale on Hongkongil Mandri-Hiina suhtes suur autonoomia. Hongkongil on oma valuuta, tolli- ja immigratsioonisüsteem, juriidiline süsteem ja liikluseeskiri, mis näeb ette vasakpoolse liikluse.

Hongkongis tegutsev Hongkongi börs on üks maailma suuremaid väärtpaberibörse.

Ajalugu muuda

1841.–1997. aastal[2] oli Hongkong Briti koloonia.

Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Hongkongi.

1982. aastal külastas Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher Pekingit, et otsustada Hongkongi tuleviku üle koos Hiina poliitiku Deng Xiaopinga.[3] Hongkong läks 1997. aastal erihalduspiirkonnana Hiina Rahvavabariigi koosseisu.

Poliitika muuda

Kokkupõrked protestijate ja politseinike vahel Hongkongi ülikooli linnakus 2019. aasta novembris

Hongkongis on võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel.

Hongkongil on parlamentaarne demokraatia. Seadusandlikus kogus on 70 kohta,[4] millest 40 kohta ei ole valinud inimesed otse. Lisaks sellele on häälteenamus Pekingile lojaalsete esindajate käes.[viide?]

Haldusjaotus muuda

Uus muuda

1. Saar 2. Kwai Tsing 3. Põhja 4. Sai Kung 5. Sha Tin 6. Tai Po 7. Tsuen Wan 8. Tuen Mun 9. Yuen Long

Kowlooni poolsaar muuda

10. Kowloon 11. Kwun Tong 12. Sham Shui Po 13. Wong Tai Sin 14. Yai Tsim Mong

Hong Kongi saar muuda

15. Kesk ja Lääs 16. Ida 17. Lõuna 18. Wan Chai

Majandus muuda

Hongkong, Singapur, Taiwan ja Lõuna-Korea loetakse Aasia tiigrite hulka, mille majandused tegid 1960.–1990. aastal hüppelise arengu. 1991. aastal liitusid Hongkong, Hiina Taipei (Taiwan) ja Hiina Rahvavabariik Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostööga.

Sarnaselt Hiina investeeringutega on Hongkongi ettevõtteid kõige rohkem huvitanud kapitalipaigutused jae- ja hulgikaubandusse. Lisaks on Hongkongi residendid teinud otseinvesteeringuid tööstusse, transporti, laomajandusse, sidesse ning kinnisvara- ja äriteenindusse.

Hongkong, USA, Jaapan, Saksamaa ja Lõuna-Korea on Hiina suurimad ekspordisihtkohad.

Hongkongi rahaühik on Hongkongi dollar (HKD).

Sport muuda

Hongkongi ROK-i kood on HKG. 1954. aastal astus Hongkong Aasia Jalgpalli Konföderatsiooni.

Esimest korda osales Hongkong taliolümpiamängudel 2002. aastal.

Eesti ja Hongkongi suhted muuda

Hongkong on majanduslikult hästi arenenud, soodsa asukohaga ja Eesti majandusele huvipakkuv piirkond. Seetõttu on Eesti-Hongkongi majandussuhted pärast Eesti taasiseseisvumist kiiresti arenenud. Alates 1998. aastast on Hongkongi külastanud ka mitu ametlikku Eesti delegatsiooni.

22. veebruaril 2011 avasid välisministeeriumi kantsler Alar Streimann ja Eesti suursaadik Hiinas Andres Unga Eesti aukonsulaadi Hongkongis. Eesti aukonsul Hongkongis on Matthew Lam Kin Hong.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://www.censtatd.gov.hk/en/scode600.html
  2. https://www.britannica.com/place/Hong-Kong
  3. Olev Remsu (12. juuli 2017). "Maailma suurim linnastu". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  4. "Composition of the Legislative Council" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.

Välislingid muuda