Hispaania veinid
Hispaania veinid on veinid, mida toodetakse Hispaanias. Ibeeria poolsaarel on viinamarju kasvatatud vähemalt 3000 aastat, alates ajast, kui esimesed foiniiklased jõudsid Lõuna-Hispaaniasse ja rajasid Cadizi linna, kus toimus elav veinikaubandus.
Hispaania on pindala poolest maailma suurim veinitootja (viinamarjakasvanduste all on ligikaudu 1,17 miljonit hektarit), kuid toodangu poolest on riik Prantsusmaa ja Itaalia järel kolmas. Üks selle põhjus on see, et kuiva kliima tõttu on tootlikkus väike.
Hispaania veinikasvatuse tõus algas 19. sajandi keskel, kui juuretäi (Phylloxera) laastas Euroopa veiniistandusi, sealhulgas Bordeaux' piirkonda Prantsusmaal. Prantsuse kogenud veinimeistrid kolisid Püreneede lähedusse La Rioja ja Navarra aladele.
Hispaanias kasvatatavad viinamarjasordid muuda
Hispaanias on ligikaudu 400 kohalikku viinamarjasorti. Siiski tehakse 80% toodangust 20 viinamarjasordist, millest tuntumad on
- "Tempranillo", "Garnacha" ja "Monastrell" (punased viinamarjad);
- "Albariño" (Galiciast), "Palomino", "Airen" ja "Macabeo" (valged viinamarjad);
- "Parellada", "Xarel·lo" ja "Cariñena" (kasutatakse cava ehk Hispaania vahuveini valmistamiseks).
Hispaania veinipiirkonnad muuda
Hispaanias on suhteliselt suur arv DO-klassifikatsiooniga veinipiirkondi, 2 DOC-piirkonda ning ülejäänud piirkonnad on VdiT. Hispaania kuulsaimad veinipiirkonnad on kahtlemata Rioja ja Priorat (DOC-staatuses) ning Ribera del Duero. Üsna tuntud on ka Valdepeñase piirkonna veinid, mis olid ka Hemingway lemmikud.
Hispaania veinide klassifikatsioon muuda
Kui Hispaania liitus Euroopa Liiduga, korrastati muude regulatsioonide hulgas ka Hispaania veiniseadusi, et need oleksid Euroopa süsteemiga kooskõlas.
- Vino de Mesa (VdM) – tavaline lauavein, mis pärineb klassifitseerimata veiniaiast või mitte algupärastest viinamarjadest. Tänapäeval "de Mesa" enam ei lisata, vaid veinid märgistatakse lihtsalt Vino Tinto, Vino Blanco, Vino Rosato.
- Vino Calidad (VC) – geograafilise tähisega maakonnavein, kus kasutatakse 100% teadaoleva päritoluga viinamarju.
- Vino de la Tierra (IGP) – 2012. aastal lisatud kategooria. Tehtud 85% ulatuses kindlaks määratud piirkonnas kasvanud viinamarjadest, mis on tavaliselt suurem veinipiirkond, 15% võib olla naaberpiirkondadest. See märgitakse ka veinipudeli sildile.
- Denominacion de Origen (DOP,varem DO) – määratletud algupäraga vein, mis peab vastama kehtestatud reeglitele. Hispaania DO-staatusega veinidele on ette heidetud, et need ei ole piisavalt kvaliteetsed. Seda kuvandit püütakse muuta rangemate regulatsioonidega.
- Denominacion de Origen Calificada (DOC) – kõrgeim kvaliteediklass, reeglid on võrreldes DO-staatusega veelgi rangemad. DOC-staatus on antud regioonidele, kus veinikvaliteet on olnud järjepidevalt kõrge. Kui veiniaed asub DOC-piirkonnas, siis märgitakse pudelile Vino de Pago Calificado.
- Denominación de Pago (DO de Pago) – 2002. aastal lisatud kategooria, mida EL tunnustas 2003. aastal. See klassifikatsioon omistatakse üksikutele rahvusvahelise reputatsiooniga maa-aladele. Vastab Chateau mõistele Prantsusmaal.
Lisaks kasutatakse Hispaania veinide puhul ka laagerdumisaega näitavaid märgiseid:
- Crianza – punane vein, mis on laagerdunud vähemalt kaks aastat, sellest kuus kuud tammevaadis. DOC-aladel (Rioja, Priorat, Ribiera del Duero) on vein tammevaadis vähemalt aasta. Valged ja roosad veinid peavad laagerduma vähemalt aasta, sellest kuus kuud tammevaadis.
- Reserva – punased veinid peavad olema laagerdunud vähemalt kolm aastat, sellest aasta tammevaadis. Valged ja roosad veinid peavad olema laagerdunud vähemalt kaks aasta, sellest kuus kuud tammevaadis.
- Gran Reserva – punased veinid peavad olema laagerdunud vähemalt viis aastat, sellest 18 kuud tammevaadis ja vähemalt 36 kuud pudelis. Valged ja roosad veinid peavad olema laagerdunud vähemalt neli aastat, sellest kuus kuud tammevaadis.
Kui pudelile on märgitud veini korjeaasta, siis peavad vähemalt 85% marjadest olema sellest aastast.
Kvaliteedireeglite täitmist valvab iga piirkonna kvaliteedikontrolli organ Consejo Regulador. See on riiklik kontrollorgan, mis tagab regulatsioonide ja standardite järgimise ning kontrollib näiteks kasutatud viinamarjasorte, saagikust ja laagerdumisaega ja teavet veinipudelitel.
Šerri muuda
Šerri on kangestatud vein, mida tehakse peamiselt Lõuna-Hispaania linnade Jerez, Sanlucar de Barrameda ja El Puerto de Santa Maria ümbruses. Seda valmistatakse peamiselt "Palomino" sorti viinamarjadest (u 95% piirkonna istikutest), kuid kasutada võib ka sorte "Moscatel" või "Piedro Ximinez".
Cava muuda
Cava on Hispaania vahuvein, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil. Enamik (u 95%) vahuveini tuleb Katalooniast. Cava't toodetakse peamiselt "Xarel·lo", "Macabeo" ja "Parellada" viinamarjadest, kuid katsetatakse ka sortidega"Chardonnay" ja "Pinot Noir". Nimetus cava võeti ametlikult kasutusele 1970. aastal. Nüüd on cava-märgise kasutamine lubatud vaid teatud piirkondades.