Hipólito Yrigoyen

Hipólito Yrigoyen (Juan Hipólito del Sagrado Corazón de Jesús Irigoyen Alem; 12. juuli 1852 Buenos Aires – 3. juuli 1933 Buenos Aires) oli Argentina poliitik, aastatel 1916–1922 ja 1928–1930 Argentina president.

Juan Hipólito del Sagrado Corazón de Jesús Irigoyen Alem
Hipólito Yrigoyen
Argentina president
Ametiaeg 12. oktoober 1916 – 12. oktoober 1922
Eelnev	Victorino de la Plaza
Järgnev	Marcelo Torcuato de Alvear
Argentina president
Ametiaeg 12. oktoober 1928 – 6. september 1930
Eelnev	Marcelo Torcuato de Alvear
Järgnev	José Félix Uriburu
Isikuandmed
Sündinud	12. juuli 1852 Buenos Aires, Argentina
Surnud	3. juuli 1933 Buenos Aires, Argentina
Erakond	Kodanike Radikaalne Liit

Yrigoyen töötas enne poliitikasse siirdumist kooliõpetajana. Poliitikasse astus ta aastal 1891, kui asutas koos oma onu Leandro Alemiga poliitilise liikumise Kodanike Radikaalne Liit. Aastal 1896, pärast onu Leandro Alemi enesetappu tõusis ta Kodanike Radikaalse Liidu juhiks. Pärast Roque Sáenz Peña Seaduse vastuvõtmist (Seaduslik Akt № 8871; sisuliselt Üldise valimisõiguse seadus) aastal 1912 valiti ta aastal 1916 Argentina presidendiks. Tema valitsemise ajal jäi Argentina Esimeses maailmasõjas neutraalseks ja sai maailmaturul toiduainetega kauplemisel jõukaks. Jaanuaris 1921 lahkus Argentina delegatsioon protestiks uute liikmete tagasilükkamise vastu Genfist ja 10. jaanuaril 1921 sai Eesti välisministeerium Buenos Airesest telegrammi, et president Irigoyen on alla kirjutanud dekreedile, mis tunnustab "Eesti Vabariiki kui vaba ja iseseisvat riiki". Esimene ametiaeg kestis tal aastani 1926, mil tema asemele valiti Marcelo Torcuato de Alvear.

Teist korda valiti Yrigoyen presidendiks aastal 1928. Kuid juba 6. septembril 1930 kõrvaldas kindral José Félix Uriburu ta sõjaväelise riigipöördega võimult. Elu lõpu veetis Yrigoyen Buenos Aireses koduarestis.