Herman Melville

Ameerika kirjanik

Herman Melville (1. august 181928. september 1891) oli ameerika kirjanik. Ta oli noorena meremees ja tema sulest on ilmunud arvukalt mereteemalisi lühijutte ja romaane.

Herman Melville

Herman Melville sündis New Yorgis. Kaupmehest isa läks pankrotti ja suri 1832. aastal. Perekonda toetasid sugulased Albanyst. Hermani kooliõpingud ei kestnud kaua, sest ta pidi kirjutaja, õpetaja ja farmitöölisena perekonna ülalpidamiseks lisaraha teenima. Ta täiendas oma haridust iseõppimise teel.

1839. aastal läks Melville madrusena merele. Esimene reis viis ta Inglismaale, teine vaalapüügilaeval Vaikse ookeani lõunaossa, kus ta elas lühikest aega pärismaalaste hulgas Markiisaartel. Melville käis ka Tahitil ja Hawaiil. Seal astus ta USA mereväkke ja naasis järgmisel aastal sõjalaevaga USA-sse. Pärast mereväest vabanemist kirjutas ta läbielatu põhjal romaane, millega saavutas suurt edu, sest Lõunamere temaatika oli kirjanduses alles käsitlemata. Kuna Melville'il oli Londonis vend, kes tema karjääri kogu aeg toetas, ilmusid teoste esitrükid enamasti Inglismaal, nagu näiteks esikteos "Typee" (1846) või "Omoo" (1847), mis käsitles Tahitil veedetud aega.

Melville abiellus 1847. aastal Massachusettsi ülemkohtuniku tütre Elizabeth Shaw'ga. Paaril oli neli last, mõlemad pojad surid aga varakult. 1849. aastal ilmus "Mardi teekond sinna". Melville kirjutas rahateenimise eesmärgil uusi mereromaane. 1849–1850. aastal viibis ta jälle Inglismaal, pärast naasmist USA-sse ostis ta Massachusettsi osariiki Pittsfieldi farmi ja sõbrunes naabruses elava Nathaniel Hawtrone'iga. Tema ettepanekul töötas Melville "Moby Dicki ehk Valge vaala" (1851) ümber allegooriaks. Raamatu väärtus ilmnes alles 30 aastat hiljem. Kirjaniku eluajal müüdi seda kõigest 3000 eksemplari. Sama edutud olid ka Melville'i järgnevad teosed.

1856–1857. aastal reisis ta Vahemerel ja Palestiinas ja pidas seejärel ettekandeid USA-s. Kogu "Turuplatsi jutud" (1856), mis sisaldab tähelepanuväärset jutustust "Kirjutaja Bartleby" (1853) ja satiir "Petis" (1857), olid tema viimased enne surma ilmunud proosateosed.

1863. aastal kolis perekond Melville rahalistel põhjustel New Yorki. Seal sai Hermanist tolliinspektor, kellena ta töötas kuni 1885. aastani. Sellel perioodil kirjutas ta eranditult luuletusi, näiteks "Lahingulood" (1866), mis käsitlesid kodusõda, ja värssromaani "Clarel" (1876), mille teemaks oli reis Palestiinasse. Elu lõpuaastad veetis Melville tagasitõmbunult. Viimane jutustus "Billy Budd, fokkmarsimadrus" valmis kirjaniku surma-aastal, avaldati aga alles aastal 1924.

Herman Melville suri avalikkuse poolt peaaegu unustatuna New Yorgis.

1951. aastal kirjutas inglise helilooja Benjamin Britten tema teose "Billy Budd, Sailor: An Inside Narrative" põhjal ooperi "Billy Budd".

Teosed muuda

Romaanid muuda

  • "Typee: A Peep at Polynesian Life" (1846)
  • "Omoo: A Narrative of Adventures in the South Seas" (1847)
  • "Mardi: And a Voyage Thither" (1849)
  • "Redburn: His First Voyage" (1849)
  • "White-Jacket: or, The World in a Man-of-War" (1850)
  • "Moby-Dick" (1851)
  • "Pierre: or, The Ambiguities" (1852)
  • "Israel Potter: His Fifty Years of Exile" (1855)
  • "The Confidence-Man: His Masquerade" (1857)
  • "Billy Budd, Sailor: An Inside Narrative" (1924)

Lühijutud muuda

  • "The Piazza Tales" (1856)
    • "The Piazza" – ainus lugu, mis kirjutatud kogumiku jaoks (teised viis olid varem avaldatud Putnam's Monthly Magazine-is).
    • "Bartleby the Scrivener"
    • "Benito Cereno"
    • "The Lightning-Rod Man"
    • "The Encantadas, or Enchanted Isles"
    • "The Bell-Tower"

Luuletused muuda

  • "Battle Pieces: And Aspects of the War" (1866)
  • "Clarel: A Poem and Pilgrimage in the Holy Land" (poeem) (1876)
  • "John Marr and Other Sailors" (1888) Online väljaanne
  • "Timoleon" (1891) Online väljaanne

Eesti keeles ilmunud teosed muuda

Välislingid muuda