Henri Becquerel
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis – 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
| Henri Becquerel | |
|---|---|
 Antoine Henri Becquerel | |
| Sündinud |
15. detsember 1852 Pariis |
| Surnud |
25. august 1908 (55-aastaselt) Le Croisic |
| Rahvus | prantslane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füüsika, keemia |
| Tuntumad tööd | radioaktiivsuse avastamine |
| Tunnustus | Nobeli füüsikaauhind (1903) |
Ta pälvis 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curiega elementide radioaktiivsuse avastamise eest Nobeli auhinna.
Tema järgi on nimetatud bekrell – radioaktiivse preparaadi aktiivsuse ühik.
Elulugu muuda
Becquereli isa oli füüsik. Suguvõsas oli mitu põlvkonda nimekaid teadlasi ning ka Henrist ja ta vennast Jeanist said teadlased. Henri õppis reaalaineid École polytechnique'is ja inseneriteadust École des Ponts et Chaussées's.
1890. aastal abiellus ta Louise Désirée Lorieux'ga.
Teadustöö muuda
Becquerel huvitus fluorestsentsist. Pärast röntgenikiirguse avastamist uuris ta, kas fluorestseerivad uraanikristallid kiirgavad ka röntgenikiiri. Tema hüpotees leidis 24. veebruaril 1896 kinnitust ja hiljem avastas ta, et kristallid kiirgavad ka ise. Seda nähtust hakati kutsuma radioaktiivsuseks.
Tunnustus muuda
- 1900 – Rumfordi medal
- 1903 – Nobeli füüsikaauhind
- 1905 – Barnardi medal
- 1908 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks