Helmindimunade koproloogiline loendamine

Helmindimunade koproloogiline loendamine (inglise keeles Fecal Egg Count, lühend FEC) on laboratoorne uuring, millega tuvastatakse siseparasiitsete helmintide, ümar- ja paelusside munade ja koktsiidide ootsüstide esinemine ja kogus väljaheidetes.

Diagnostika muuda

McMasteri lugemiskamber

Helmindimunade koproloogiline loendamine (HKL) võimaldab kaudselt hinnata organismi siseparasiitide koormust. HKL teostatakse flotatsioonimeetodil ja saadud tulemus väljendatakse helmindi munade arv 1 grammis väljaheites (inglise keeles eggs per gram, lühend EPG). Flotatsioonilahuse erikaal peab ületama koproproovis olevate parasiitide munade ja ootsüstide erikaalu. Peamiselt kasutatakse NaCl küllastatud vesilahust erikaaluga 1,18 või MgSO₄ küllastatud vesilahust erikaaluga 1,25.^[1]

Resistentsus muuda

Maailmas on viimaste aastakümnetega kasvanud helmintide resistentsus antihelmintikumide suhtes. Euroopa Liit on andnud soovitused liimesriikidele^[2], mille kohaselt on HKL peamiseks diagnostikavahendiks, et hinnata organismi parasiitide infestatsiooni koormust. Resistentsuse kasvule on kaasa aidanud antihelmintikumide liigne tarvitamine ja aladoseerimine. Selle vältimiseks on mitmed riigid sh Rootsi, Taani, Madalmaade Kuningriik muutnud antihelmintikumid retseptikohustuslikeks ravimiteks.

Puudused muuda

Strongylidae sugukonna liikide munad on morfoloogiliselt eristamatud, mistõttu ei saa loendamisel eristada perekondi ega liike. Rahvusvaheliselt loetakse 200 helmindi muna 1 grammis koproproovis piirväärtuseks (inglise keeles cut-off value). Kui EPG näitaja on alla selle piiri, siis antihelmintikumide manustamine pole soovitatav. Strongylidae sugukonna perekondadel on aga erinevad rändemehhanismid, millest mõni on kliiniliselt suurema ohuga, kuid võib jääda tänu madalale helmintide üldkontsentratsioonile diagnoosimata^[3]. Paelusside (Anoplocephala spp.) paljunemise eripära tõttu ei sobi HKL paelussi infestatsiooni täpseks diagnoosimiseks, kuna võib anda valenegatiivset tulemust. Paelussi diagnoosimisel eelistatakse polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (PCR).

Viited muuda

↑ Pusterla, N & J. Higgins (2018). Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics. NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc. Lk 301-319.
↑ https://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/reflection-paper-anthelmintic-resistance_en-1.pdf
↑ Tyden, E., Enemark, H.L., Franko, M.A., Höglund, J. & E. Osterman-Lind. 2019. „Prevalence of Strongylus vulgaris in horses after ten years of prescription usage of anthelmintics in sweden“. Veterinary Parasitology: X. Published by Elsevier B.V.

Kirjandus muuda

Vaala, W. & R. Houston. 2018. „Parasite Control Strategies“. In Pusterla, N. & J. Higgins (ed) Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics (301-319), NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc.

Välislingid muuda

Lane, Thomas J. Parasite Control in Horses MSD Veterinary Manual

[1] Pusterla, N & J. Higgins (2018). Interpretation of Equine Laboratory Diagnostics. NJ, USA: John Wiley & Sons, Inc. Lk 301-319.

[2] ttps://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/reflection-paper-anthelmintic-resistance_en-1.pdf

[3] Tyden, E., Enemark, H.L., Franko, M.A., Höglund, J. & E. Osterman-Lind. 2019. „Prevalence of Strongylus vulgaris in horses after ten years of prescription usage of anthelmintics in sweden“. Veterinary Parasitology: X. Published by Elsevier B.V.

[1]

[2]

[3]