Heinrich Schütz

Heinrich Schütz, ladinapärase nimekujuga Henricus Sagittarius (8. oktoober 1585 Köstritz6. november 1672 Dresden) oli saksa helilooja ja protestantlik kirikumuusik. Teda on sageli nimetatud Saksamaa tähtsaimaks heliloojaks enne Johann Sebastian Bachi. Koos Claudio Monteverdiga loetakse Schützi 17. sajandi üheks mõjukamaks heliloojaks.

Heinrich Schütz umbes aastal 1660, Christoph Spetneri portree

Elulugu muuda

Schütz sündis Köstritzis (Tüüringis). Oma kodulinnaks pidas Schütz aga Weißenfelsi, kus tema isa Christoph Schütz päris linna parima võõrastemaja ja kuhu perekond kolis 1591. aastal. Schützi ande avastas Hessen-Kasseli maakrahv Moritz, kes koolitas ta kooripoisiks ning kelle toetusel sai Schütz hariduse Kasseli õukonnakoolis Collegium Mauritianum’is ning õppis 1607. aastast Marburgi ülikoolis õigusteadust. 1609–1612 õppis Schütz maakrahvi stipendiumi toel Veneetsias Giovanni Gabrieli juures, kes oli tema peamiseks kompositsiooniõpetajaks. Veneetsias valmis 1611. aastal Schützi esimese oopusena kogumik itaalia madrigale.

1613 pöördus Schütz tagasi Kasselisse ja määrati seal õukonna teiseks organistiks. Kuid juba 1615. aastal kutsuti Schütz Dresdeni õukonnakapelli, kus ta tõusis 1619. aastal kapellmeistriks. Seda tiitlit kandis Schütz surmani. Samal aastal lõpetas Schütz "Taaveti psalmide" suurejoonelise tsükli ning abiellus Magdalena Wildeckiga, kellega neil sündis kaks tütart.

1618–1648 toimus Saksamaad kohutavalt laastanud Kolmekümneaastane sõda, millega käisid kaasas katkupuhangud. Schützil tuli oma nõudeid esituskoosseisudele oluliselt kärpida. Pärast oma naise Magdalena varajast surma 1625. aastal ei abiellunud Schütz enam uuesti. 1628. aastal reisis Schütz teist korda Veneetsiasse ja jäi sinna pisut enam kui aastaks. Üsna ilmselt puutus ta seal kokku Claudio Monteverdiga, kuigi selle kohta kindlaid tõendeid pole. Sellelt reisilt sai ta oma loomingule olulisi impulsse, mida näitab selgelt pärast tema Saksamaale naasmist avaldatud kogumiku "Symphoniae sacrae" I osa.

Dresdeni kapell oli sel ajal aga jätkuvalt suurtes raskustes muusikutele palga maksmisega ja Schütz otsis sageli tööd väljastpoolt õukonda. Kahel korral juhatas ta Taani ja Norra kuninga Christian IV kutsel suurejoonelist pulmamuusikat, oli 1633–1635 ja 1642–1644 Kopenhaagenis õukonna kapellmeister ning nõustas muusikaliselt mitme Saksamaa õukonna kapelli.

Elu lõpul vabastati Schütz kapellmeistri kohustustest ja elas peamiselt oma kodulinnas Weißenfelsis. Veel aasta enne oma surma komponeeris ta mahuka motetikogumiku, mida kutsutakse ka „Luigelauluks“ („Schwanengesang“, 1671) ning suri 87-aastaselt Dresdenis.

Teosed muuda

"Esimene madrigaliraamat" (Il primo libro de madrigali, op. 1, Veneetsia, 1611)

"Taaveti psalmid" (Psalmen Davids, op. 2, Dresden, 1619)

"Ülestõusmislugu" (Historia der ... Aufferstehung ..., op. 3, Dresden, 1623)

"Cantiones sacrae" (op. 4, Freiberg, 1625)

"Beckeri psalter" (op. 5, Freiberg, 1628)

"Symphoniae sacrae I" (op. 6, Veneetsia, 1629)

"Musikalische Exequien" (op. 7, Dresden, 1636)

"Kleine geistliche Konzerte I" (op. 8, Leipzig, 1636)

"Kleine geistliche Konzerte II" (op. 9, Leipzig, 1639)

"Symphoniae sacrae II" (op. 10, Dresden, 1647)

"Geistliche Chor-Music" (op. 11, Dresden, 1648)

"Symphoniae sacrae III" (op. 12, Dresden, 1650)

"Zwölf geistliche Gesänge" (op. 13, Dresden, 1657)

"Jõululugu" (Historia der ... Geburt ... Jesu Christi, Dresden, 1664)

"Luuka passioon" (Dresden, 1665)

"Johannese passioon" (Dresden, 1666)

"Matteuse passioon" (Dresden, 1666)