Hazarad
Hazarad (ka hesaarid) on rahvas või rahvarühm, kes elab Afganistani keskosas, mida kutsutakse Hazarajatiks ehk Hazaristaniks.
Väljarände tõttu elab neid ka Iraanis, Pakistanis (eriti Quettas, kus nad moodustavad Mariabadi linnaosas enamuse), Põhjamaades, Austraalias, Uus-Meremaal ja vähemal määral mujal. Afganistanis on nende peamised asualad Bāmīāni provints, Dāykondī provints (varasemates piirides Orūzgāni provintsi põhjaosa, Ghaznī provints ja Vardaki provints.
Usund muuda
Nad on valdavalt šiiidid (Põhja- ning Loode-Afganistanis on ka ismailiite ja sunniite), mis on Kesk-Aasias erandlik (Afganistanis on šiiidid veel kõzõlbašid).
Sunniitidest hazarad on sageli tadžikkidest ja puštudest raskesti eristatavad.
Keel muuda
Nad kõnelevad peamiselt hazara keelt. Hazara keeles on palju mongoli ja turgi laene.
Linnades (Kabulis, Mazār-e Sharīfis) elavad hazarad kõnelevad dari keelt.
Dāykondī ja Dāyzangī piirkonna hazarate keeles on palju mongoli sõnavara.
Quetta hazarate keeles (nad on seal 1890. aastast) on palju urdu ja inglise sõnu.
Herāti lähedal kõneleb käputäis hazaraid mongoli keelte hulka kuuluvat mogoli keelt.
Hazarate arv muuda
Et täpsed rahvaloenduseandmed puuduvad ning hesaare on sajandeid diskrimineeritud, on hazarate arvu hinnangud üsna erinevad ning väga politiseeritud.
Nende koguarv on eri hinnangutel 2–15 miljonit.
Tavaliselt nimetatakse nende osatähtsuseks Afganistani rahvastikus 9% (arvuliselt 3,2 miljonit; teistel hinnangutel ulatub nende arv Afganistanis 5 miljonini). Mõningate hazarate arvates võib nende osatähtsus olla kuni 33%; kaks puštu poliitikud on öelnud selleks 2%.
Iraanis arvatakse olevat 200 000 – 300 000 hazarat, Pakistanis 900 000 (teistel andmetel 100 000) ning Austraalias 10–20 tuhat.
Nimi muuda
Hazarate nimi tuleb pärsia sõnast hezār 'tuhat' või hezārhā 'tuhatkond'. Seda on seostatud Tšingis-khaani tuhatkondadega.
Päritolu muuda
Kõige levinuma seisukoha järgi on hesaarid mongoli päritolu, kuid on mingil määral segunenud europiididega. Sellest annavad tunnistust nende välimus ning osalt keel ja kultuur. Arvatakse, et nad pärinevad Tšingis-khaani poolt sisse toodud sõduritest ja asunikest, kes jõudsid sellesse piirkonda 12. sajandil. Hazarate pärimuse järgi põlvnevad nad Tšingis-khaanist endast. Geneetilise genealoogia meetoditega tuvastati umbes kahel kolmandikul hazara meeste valimist "Tšingis-khaani Y-kromosoom", mis on iseloomulik mongoli päritolu inimestele. See peaaegu puudub väljaspool esimese mongolite riigi piire, välja arvatud hazaratel, kelle juures selle sagedus on suurim üldse. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Hulagiidide dünastiasse kuulunud mongoli valitsejad (ilkhaanid) alates Ūljāytūst olid šiiidid.
Alternatiivina on väidetud, et praeguse Afganistani keskossa tunginud Tšingis-khaani väed kohtasid Bāmīāni ümbruses ägedat vastupanu kohalikelt elanikelt, kes võisid välimuselt sarnaneda mongolitega. Need võib-olla uiguuri päritolu inimesed võisid seal elada ammu enne Tšingis-khaani sissetungi. Vastu räägib aga asjaolu, et pärast Tšingis-khaani lapselapse Mototšüni langemist eriti verises lahingus Bāmīāni lähedal käskis Tšingis-khaan kättemaksuks Bāmīāni maani maha põletada ning panna sellele nimeks "Ma-Obaliq" ('Asustamatu ala'). Endised elanikud asendati tema sõdurite ja asunikega.
Kolmanda versiooni järgi on hazarad kušaanide, Bāmīāni Buddhade ehitajate järglased. Selle seisukoha pooldajad osutavad nende Buddha-kujude näojoonte sarnasusele hazarate omadega.
Ajalugu muuda
"Bāburnāmas" mainitakse hazaraid, eristades neid usbekkidest.
Hazaraid on samastatud nende usbekkide või mongolitega, kelle Abbās I ajas Pärsiast välja Suur-Khorāsāni, praeguse Afganistani alale.
Poliitika muuda
Alates 1990ndate algusest on tähtsaim hazarate poliitiline liikumine Afganistanis erakond Afganistani Islami Ühtsuspartei (Ḩezb-e Waḩdat, Ḩezb-e Waḩdat-e Eslamī-ye Afghānestān). Selle mõjukaim liige oli ‘Abdol ‘Alī Mazārī, kelle Ţālebān vangistas ja hukkas, nii et temast sai hesaaride märter ja kangelane.
Ḩajjī Moḩammad Moḩaqīq on hazara, kes etendab Afganistani poliitikas tähtsat osa. Ta kuulub Afganistani Islami Ühtsusparteisse. 2004. aasta presidendivalimistel tuli ta Ḩāmid Karzay järel teiseks.
Hazarad on poliitiliselt aktiivsed ka Quettas, kus neil on erakond Hazara Demokraatlik Partei. Praegune Belutšistani spordiminister on hazara.
Väljarändajad muuda
Peale suurte hazara kogukondade Quettas ja Iraanis on suured kogukonnad ka Austraalias, Uus-Meremaal, Kanadas, USA-s, Suurbritannias ning Põhjamaades, sealhulgas Rootsis ja Taanis.
Paljud noored hazarad õpivad õppimis- või töölubadega arenenud riikides, näiteks Austraalias.
Paljud Afganistani hazarad on emigreerunud arenenud riikidesse, eriti Austraaliasse, asüülitaotlejatena. Tuntud on juhtum, kus Norra prahilaev MV Tampa päästis laevatäie põgenikke, kellest enamik olid hazarad, ning seejärel saadeti nad Naurule. Austraalia on paljudele põgenikele ära öelnud ning saatnud nad Uus-Meremaale, kus kõik peale ühe on vastu võetud.