Harilik tõlkjas
|
See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Tõlkjas (perekond) |
Harilik tõlkjas ehk Rakvere raibe (Bunias orientalis) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane, vahel mitmeaastane rohttaim.
| Harilik tõlkjas | |
|---|---|
 Harilik tõlkjas Bunias orientalis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicaceae |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Tõlkjas Bunias |
| Liik |
Harilik tõlkjas |
| Binaarne nimetus | |
|
Bunias orientalis | |
Levila ja kasvukoht muuda
Tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab poolkõrbetes ja steppides. Tänapäeval on tõlkjas levinud peaaegu kogu Euroopas.
Harilik tõlkjas on Eestis tavaline umbrohi. Sagedamini leidub teda Põhja-Eestis[1].
Ta kasvab valgusküllastes paikades, eriti jäätmaadel, põldudel ja teeäärtel.
Kirjeldus muuda
Ta on 25–120 cm kõrge. Peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise korral muutub taim mitmepealiseks ja võtab põõsa kuju. Õied moodustavad pöörise. Õielehed on kollased, 5–8 mm pikad. Vili on 7–17 mm pikkune kupar, milles on üks-kaks 5–15 mm pikkust tiibadeta seemet.
Paljunemine muuda
Tõlkjas on putuktolmleja, esineb ka isetolmlemist. Õitseb maist augustini. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt, seetõttu on temast keeruline vabaneda.
Kasutamine muuda
Noori, alla aasta vanuseid tõlkjaid võib korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud.
Tõlkjas on hea meetaim. Kui ta õitseb, siis ta lõhnab magusalt.
Ajalugu muuda
17. sajandil jõudis ta üle Kaukasuse Euroopasse. Tõlkjas levis koos Vene sõjaväega, sest esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta 1812, Eestisse koos kasakatega Krimmi sõja ajal 1853–1856. Kõigepealt levis ta Rakvere ümbruses, millest ka tema rahvapärane nimetus.
1939. aastal antud määruse kohaselt kuulus tõlkjas Eestis hävitamisele.
Viited muuda
- ↑ Leht, M. (toim.) (2007). "Eesti taimede määraja". EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 131
Välislingid muuda
- Harilik tõlkjas andmebaasis eElurikkus
- Harilikust tõlkjast Eesti Loodusmuuseumi veebilehel (arhiveeritult)