Harilik jaanikaunapuu

taimeliik
 See artikkel räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Jaanikaunapuu (perekond).

Harilik jaanikaunapuu ehk harilik jaanileivapuu (Ceratonia siliqua) on puuliik kaunviljaliste sugukonnast.

Harilik jaanikaunapuu

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Kaunviljalised Fabaceae
Alamsugukond Tsesalpiinialised Caesalpiniaceae
Perekond Jaanikaunapuu Ceratonia
Liik Harilik jaanikaunapuu
Binaarne nimetus
Ceratonia siliqua
Linnaeus

Botaanilised tunnused muuda

 
Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)

Jaanikaunapuu kasvab tavaliselt kuni 10, vahel kuni 15 meetri kõrguseks puuks. Väikesed punased kroonlehtedeta õied asuvad kobaratena jämedate okste küljes. Kahekojaline taim. Emasõitest arenevad 10–20 cm pikkused ja 2–3 cm paksused pruunikasvioletsed lapikud kaunad, milles on enamasti 12 tumedat seemet.

Kasutamine muuda

Süüakse mitte niivõrd seemneid, kui just kaunu, eriti nende lihakaid pruunikaid või valgeid vaheseinu. Jaanileib ehk jaanikaun ehk jaanikõder on laialt tuntud lastemaiustus, mis tuleb Euroopas müügile peamiselt jõuluajal. Maitsvamate sortide jaanikõdrad sisaldavad kuivaines kuni 50% suhkruid. Tarvitatakse toiduks nii värskelt kui ka keedetult ja röstitult. Enamik kaunu läheb siiski loomasöödaks. Seemneid röstitakse kohvi asendajaks.

Jaanileivapuu kõvad seemned on kindla suurusega, kaaluvad 0,18 grammi. Seemnete seda omadust kasutati varem vääriskivide ja kulla kaalumisel: seemned asendasid kaaluvihte. Minevikus nimetasid araablased jaanileivapuu seemneid puu kreekakeelse nimetuse ceratio järgi kiraatideks, millest hiljem kujunes mõiste karaat.

Jaanikaunade peamine tootja on Hispaania. Aastas annab ta pool miljonit tonni kaunu, mis moodustab umbes 60% nende kogusaagist maailmas.

Välislingid muuda