Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Hapnikhapped on näiteks väävelhape (H2SO4), süsihape (H2CO3), lämmastikhape (HNO3).

Hapnikhappe tugevus muuda

Hapnikhapetel on üks eriline omadus, neid saab jaotada vesinike ja hapnike aatomite sisalduse järgi, kas tugevateks, keskmise tugevusega või nõrkadeks hapeteks.

Hapnikhappe üldvalem on HxEOy.

Kui vesiniku ja hapniku aatomeid on võrdselt, siis on tegu nõrga happega. (x=y)

Näiteks H4SiO4, erand on H2CO3 (ta kuulub ka nõrkade hapete hulka).

Kui hapniku aatomeid on ühe võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu keskmise tugevusega happega. (x=y+1)

Näiteks H2SO3, H3PO4.

Kui hapniku aatomeid on kahe võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu tugeva happega. (x=y+2)

Näiteks H2SO4, HNO3.

Kui hapniku aatomeid on kolme võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu ülitugeva happega. (x=y+3)

Näiteks HClO4.