Hans Jónatan

Islandile elama asunud Aafrika päritolu ori

Hans Jónatan (1784 St. Croix – 1827 Island) oli orjana Taani Lääne-Indias sündinud mees, kes põgenes Islandile ning elas seal Djúpivoguri külas elu lõpuni pidades kaubajaama. Teadaolevalt oli ta esimene Islandile jõudnud Aafrika päritolu inimene.

Hans Jónatani ema oli Lääne-Aafrika päritolu ori Emilia Regina ja arvatav isa saarel töötanud taanlane Hans Gram. Tema omanik oli Taani Lääne-India kuberner Heinrich Ludwig Ernst von Schimmelmann ja pärast tolle surma tema lesk. Kui tema omanikud naasid Taani, võeti ori kaasa ning Hans Jónatan teenis Taani-Norra mereväes, osaledes Napoléoni sõdades. Pärast sõjaväeteenistust taheti teda viia tagasi orjusesse, sest Taanis erinevalt Taani asumaast oli orjus keelatud. 1802. aastal otsustas kohus, et mees on Taani Lääne-India kuberneri lese Henriette Cathrine von Schimmelmanni eraomand ja tal on õigus Hans Jónatan endaga kaasa võtta. Hans Jónatan põgenes ning jõudis riigivõimu teadmata tollal Taanile kuulunud Islandile. 1820 abiellus ta Katrín Antoníusdóttiriga ja sai temaga kolm last, kellest kaks jõudsid täiskasvanuikka ning said järglasi.

2018. aastal avaldati uuringu tulemused, mille käigus oli uuritud Hans Jónatani järeltulijaid ning tehtud nende geenide põhjal kindlaks 38% Hans Jónatani ema genoomist. Selleks tehti kindlaks tema 788 elusolevat järeltulijat, kellest 182 uuriti geneetiliselt, sealhulgas 20 neist tehti täielik DNA-analüüs, ülejäänutel uuriti üksiku nukleotiidi polümorfismi. Tema ema genoomi põhjal tehti kindlaks, et ema esivanemad olid pärit tänapäeva Benini, Nigeeria ja Kameruni aladelt jorubate seast.

Gísli Pálsson on Hans Jónatani elust kirjutanud raamatu "Mees, kes varastas iseenda" (2014).

Välislingid muuda