Halberstadti vürstkond

Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa. See asendas Halberstadti piiskopkonda pärast ilmalikustamist aastal 1648. Selle pealinn oli Halberstadt. Aastal 1807 tehti vürstkonnast Vestfaali kuningriigi osariik või piirkondlik keskus. Aastal 1815 taastati Preisimaa kuningriigile kõik suveräänsed õigused vürstkonna üle.

Vapp

Ajalugu

Vastavalt Vestfaali rahule aastal 1648 ilmalikustati endine piiskopkond Halberstadti vürstkonnaks ning anti üheskoos Magdeburgi, Mindeni ja Camminiga Brandenburgi kuurvürstile Friedrich Wilhelmile kompensatsiooniks Ees-Pommeri eest, mis Brandenburgi-Pommeri konflikti järelkajana tuli loovutada Rootsile. Lepingu üle pidas läbirääkimisi Friedrich Wilhelmi esindaja Joachim Friedrich von Blumenthal, kes nimetati selle eest Halberstadti esimeseks ilmalikuks kuberneriks.

Halberstadt, Dompropstei.

Äsjaloodud Halberstadti vürstkond koosnes territooriumist ümber ajalooliste Osterwiecki ja Halberstadti linnade, endisest Anhalt-Ascherslebeni vürstkonnast, endisest Regensteini krahvkonnast, sealhulgas Heimburgi loss ja Falkensteini krahvkond. Derenburgi isandkond liideti aastal 1701, Hasserode omandati Stolberg-Wernigerodelt aastal 1714 ning pärast Viini kongressi aastal 1815 omandas Halberstadti vürstkond Schaueni parunkonna ja Hessenrode isandkonna. Kaotatud territooriumid olid Weferlingen, mille kuningas Friedrich I loovutas aastal 1703 oma nõole Christian Heinrichile, Hohensteini krahvkonna alljaotus umbes samal ajal ja aastal 1727 Stolberg-Wernigerodele jäetud Stapelburg.

Halberstadti vürstkond lõpetati vastavalt 1807. aasta Tilsiti rahule, mis järgnes Preisimaa kaotusele Neljanda koalitsiooni sõjas. Selle territoorium muutus Napoleoni nukuriigi Vestfaali kuningriigi osaks tema noorema venna Jérôme alluvuses. Pärast prantslaste lõplikku kaotust Waterloo all taastati vürstkond aastal 1815 Preisimaa alluvusse ja liidendati aastal 1817 uude Saksimaa provintsi. Preisimaa Hohenzollerni monarhid jätkasid enda Halberstadti vürstideks kutsumist aastani 1918.