Halšany loss ehk Galšanõ loss (valgevene keeles Гальшанскі замак) on varemetes loss Valgevenes Hrodna oblastis Ašmiany rajoonis Halšany külanõukogus Halšany asulas.

Halšany loss Napoleon Orda maalil

Halšany loss on inspireerinud Uładzimir Karatkievičit kirjutama romaani "Alšanski must loss" (valgevene keeles "Чорны замак Альшанскі").

Halšany vana linnus muuda

Halšanys asus linnus juba alates 13. sajandist, mil selle olevat rajanud legendaarne leedu vürst Alšia. Loss kuulus leedu päritolu Alšėniškiste või Alšanskite suguvõsale, kelle seast võrsus ka jagelloonide dünastia esiema Halšany Sofia. Nende valduses oli loss aastani 1525, mil naissoost pärijanna abiellus Sapiehade suguvõsast mehega.

Linnus asus Halšany asula põhjaservas. Sellest pole tänapäeval midagi säilinud. Legendi kohaselt hakanud lossiomaniku pojale meeldima talutüdruk ja ta tahtnud isalt saada luba, et temaga abielluda. Isa keeldus öeldes, et enne vajub linnus maa alla, kui poeg selleks saab isalt loa. Öösel vajuski linnus maa alla. Väidetaval asukohal on tänapäevalgi näha auk, aga on teada, et selles piirkonnas esineb karstinähtustest tingitud maapinna vajumisi.

Halšany uus loss muuda

 
Maal lossist aastast 1812

Halšany fordi ja selles oleva lossi lasi asula edelaserva ehitada Paweł Stefan Sapieha. Loss valmis umbkaudu aastal 1610. Kuna Halšany loss oli Leedu alade ühe suurima maavalduse keskus, siis oli see ka uhke. Väliselt võistles see UNESCO maailmapärandi nimistus oleva Miri lossiga, aga seest oli see palju luksuslikum. Lossist kirjutates on kasutatud kujundit "kivist õis".

Loss ehitati punastest tellistest, eeskujuks on ilmselt olnud Flandrias Antwerpeni ümbruses asuvad lossid. Lossisaalides rippusid Sapiehade perekonna liikmete portreed, ruumides olid uhked diivanid ja hinnaline mööbel. Lossi seinu ehtisid itaalia meistrite freskod, lisaks terrakotast reljeefid. Lossis oli ka suur raamatukogu.

Nii uputuse ajal kui ka Põhjasõjas rüüstasid lossi rootslased. Sapiehadel puudus raha kannatada saanud lossi taastamiseks ja nii olid nad sunnitud osa oma valdustest panema panti. Halšany valdused aina kahanesid, ühes sellega ka Sapiehade sissetulek. Viimaks läks loss algul Żabade ja seejärel Korsakite valdusse.

Lossi allakäik muuda

 
Halšany lossi torn

Kui Poola ülestõus aastal 1863 maha suruti, konfiskeerisid Venemaa võimud lossi ja sealsed valdused, aga mõne aja pärast omandas lossi keegi Gorbanjov. Gorbanjov lasi aastal 1880 lossi tornid maha kiskuda ja müüs tellised kõrtside ehitamiseks maha, samas on tollest ajast teada, et osa ruume olid veel kasutuskõlblikud ja osa maale oli lossis veel alles.

Nõukogude ajal asus lossis mesinduskool. Toona hävisid viimasedki jäänused vanast interjöörist, ka jätkas kool telliste tarnimist ehitustele (näiteks Halšany kultuurimaja ehitamiseks saadi tellised vanast lossist). Hiljem kasutati lossi lehmalaudana.

Lossi tänapäev muuda

Tänapäeval on Valgevene kultuuriministeerium lossi kaitse alla võtnud. Lossi varemed plaanitakse konserveerida ja hakata lossi restaureerima.

Suviti peetakse Halšany lossi müüride juures turniiri.[1]

Viited muuda

  1. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2016. Vaadatud 8. september 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda