Vikipeedia

Haapsalu Rootsi Gümnaasium

Haapsalu Rootsi Gümnaasium (ka Haapsalu Rootsi Eragümnaasium, rootsi keeles Svenska gymnasiet i Hapsal) oli aastatel 1931–1943 tegutsenud gümnaasium.[1]

Rootsikeelse gümnaasiumi rajamise peamine eestvedaja Hans Pöhl

Eellugu muuda

Mõte rannarootslaste rootsikeelse gümnaasiumi rajamisest tekkis 1909. aastal loodud Rootsi Hariduse Seltsis (rootsi keeles Svenska Odlingens Vänner) varakult. Eestirootslaste eestvedaja Hans Pöhl tõstatas küsimuse gümnaasiumi loomisest 1916. aastal, mil avati Tallinna rootsi algkool (pidades ehk silmas Tallinnas asuvat gümnaasiumi).[2]

Pärast Eesti iseseisvumist arutati rootsikeelse gümnaasiumi küsimust nii Rootsi Hariduse Seltsi, Eesti riigivõimude kui ka Rootsluse Säilitamise Ühingu poolt. Ent mitmel põhjusel jõuti gümnaasiumi avamiseni alles 1931. aastal:[3]

  • kõhklused, kas gümnaasiumi suudetakse ülal pidada (rootslaste ühingute ja korjandustega saadavast rahast ei oleks piisanud);
  • kahtlus, kas igal aastal saadakse vähemalt 20 õpilasega gümnaasiumiklass kokku (see oli Eesti riigilt toetuse saamise eeltingimus) – enamik rootsikeelseid algkoole olid nelja-aastased koolid (alles 1930. aastal sai valdadele kohustuslikuks kuueklassilise alghariduse korraldamine);
  • eriarvamused gümnaasiumi asukoha asjus: kõne all olid Tallinn, Pürksi, Haapsalu ja Vormsi (asukoht pidi olema kõigile rannarootslastele kergesti kättesaadav);
  • vajadus kooli järele; osa rannarootslaste meelest piisas rahvaülikoolist, kuna kardeti kõrgema hariduse omandanud noorte lahkumist kodukandist.

Majandusküsimuste lahenemine muuda

1920. aastate keskel said rannarootslased suure toetaja ettevõtte Dollar Steamship Line Stockholmi kontori direktori ja peakonsuli Folke Bökmani näol. Bökman oli ka varem eestirootslaste ettevõtmisi toetanud. 1929. aasta augustis külastas Tallinna Rootsluse Säilitamise Ühingu Stockholmi delegatsioon koos peakonsul Folke Bökmaniga. Nende eesmärk oli pidada nõu eestirootslaste gümnaasiumi, selle töökorralduse ja asukoha üle. Sellele aitasid kaasa ka Eesti ja Rootsi omavahelised sõbralikud suhted pärast seda, kui Eestit oli 1929. aasta suvel külastanud Rootsi kuningas Gustav V.[4]

Rootsi Hariduse Seltsi esindajate, sealhulgas Nikolai Bleesi ja Hans Pöhliga, kohtunud Bökman annetas tulevase rootsikeelse gümnaasiumi jaoks 25 000 Rootsi krooni, mis pidi makstama välja aastatel 1931–1936. Lisaks moodustas eelmainitud ühingu Stockholmi osakond garantiifondi suurusega 3000 Rootsi krooni aastas. See lahendas mõneks ajaks majanduslikud probleemid. Gümnaasiumiga seotud arutelude tulemusena oldi sellal üksmeelel kooli asukoha osas, milleks pidi saama Pürksi.[5]

Eesti riigi tugi muuda

 
1930. aastast pärinev kaart, millel on punasega tähistatud eestirootslaste asulad

Gümnaasiumi rajamise olulisust näitab asjaolu, et Rootsi delegatsioon käis lisaks rannarootsi alade külastamisele ka riigivanem Konstantin Pätsi vastuvõtul. Pärast neid kohtumisi andis Eesti riik gümnaasiumi käsutusse Haapsalus asunud eestikeelse gümnaasiumi ruumid koos võimalusega õppevahendite kasutamiseks ning kõike seda tasuta. Eestikeelse gümnaasiumi rektor Anton Ükstist pidi selle plaani järgi saama ka rootsikeelse gümnaasiumi rektor ja see määras ära kooli asukoha.[6]

Haapsalu kasuks rääkis hea asukoht rannarootsi alade suhtes ja võimalus leida majutuskohti (õpilaskodu ehitamiseks esialgu raha ei leitud). Rektorile seati kohustus kanda hoolt koolile eksamiõiguste andmise eest ja see plaan täideti 1935. aastal. Õpetajate ja õpikute leidmine jäi Rootsluse Säilitamise Ühingu ülesandeks. Eesti riigi tuge rootslaste koolile märgati ka Rootsis, kus seda kiideti ja ajakirjanduses palju kajastati. Näiteks määras riik asutatavale koolile toetuse 1000 Eesti krooni.[7][6]

Kooli avamine muuda

 
Läänemaa Ühisgümnaasiumi hoone, kus tegutses ka Haapsalu Rootsi Gümnaasium

1930. aasta suvel ehk aasta enne kooli avamist külastasid Haapsalut peakonsul Bökman koos Rootsi koolitegelase Juhliniga, et töötingimustega lähemalt tutvuda. 1931. aasta suvel sai peagi tegevust alustav gümnaasium Rootsist palju õppevahendeid: raamatuid, maakaarte ning loodusteaduse ja kunstiajaloo teemalisi tabeleid. Kooli õpetajaks valiti magister Torsten Svensson Rootsist, kes oli lõpetanud Uppsala Ülikooli loodusteaduskonna ja kes hakkas palka saama Rootsi seaduste järgi (seega oli tema palk Eesti õpetajate palgast kolm korda kõrgem).[7]

Haapsalu Rootsi Gümnaasiumi avamine toimus 1931. aasta 28. augustil, kuid seda ei näinud kooli rajamise üheks peamiseks eestvedajaks olnud Hans Pöhl, kes oli surnud 1930. aasta jaanuaris. Avamisel osalesid konsul Bäkman ja Rootsluse Säilitamise Ühingu esindajad, kõnedega esinesid näiteks Haapsalu linnapea ja maavalitsuse esindaja. Kool alustas oma tööd 21 rannarootslasest õpilase ja Rootsist tulnud õpetajatega.[8]

Koolil oli oma 7000 köitest koosnev raamatukogu, ilmus õpilasleht Vårbrytning, toimus kodulooring Aibo, tähistati Lucia-päeva ja Gustav Adolfi päeva. Lisaks korraldati arvukalt väljasõite rannarootsi aladele, Tallinna, Tartu, Helsingisse jne. 1936. aastal käisid kooli 4. ja 5. klassi õpilased õpetajate juhtimisel pärast õppetöö lõppu mõnepäevasel ekskursioonil Rootsi.[9][10]

Rootsi eragümnaasiumi direktorina 1931-40 ja Läänemaa ühisgümnaasiumi direktorina aastatel 1918-40 tegutses Anton Üksti.

Jätkuv töö 1930. aastatel ja tegevuse lõppemine muuda

1930. aastatel muutus järjest raskemaks kooli jaoks piisava arvu õpilaste leidmine. Asja ei parandanud seegi, et paljud õpilased jätsid koolitee pooleli. Oli nii neid, kes arvasid, et piisanuks vähemast (Rootsluse Säilitamise Ühingu arvates näiteks rootslasest õpetajast eestikeelses gümnaasiumis), kui ka neid, kes siiski arvasid, et gümnaasium on tähtis. Näiteks pidas professor Per Wieselgren gümnaasiumit eestirootslaste jaoks eluliselt tähtsaks küsimuseks, mis aitas oma kultuuri säilitada.[1]

1935. aastal asutati ka kooli õpilaskodu.[10] Samal aastal külastasid Haapsalut Rootsi riigiantikvaar Curman ja Eesti peakonsul Rootsis Fagraeus, kes muuhulgas käisid tutvumas gümnaasiumiga ja einestasid mainitud õpilaskodus.[11]

Esimesed 11 last, kes olid enamasti pärit Noarootsist ja Vormsilt (kuid oli ka Tallinnast pärit õpilasi), lõpetasid kooli 1936. aasta 13. juunil. Sel puhul peetud eesti- ja rootsikeelse gümnaasiumiosa ühine aktus oli suurejooneline. Seal osalesid konsul Bökman, Rootsi kuninga vennapoeg krahv Folke Bernadotte, riigiantikvaar Sigurd Curman, Eesti peakonsul Stockholmis J. Fagraeus, Rootsi kindralstaabi sõjaajaloolise osakonna ülem Gustav Petri, sõjaväe muuseumi ülem major T. Jakobson jpt. Tartu Ülikoolist saabusid kohale professorid Sten Karling ja Per Wieselgren. Sündmust kajastati ka Rootsi ajakirjanduses.[8][12][13]

Alates 1936. aastast töötas kool Rootsi kuningriigi toetusega ja tegevust jätkati 1943. aasta kevadeni. Kuni 1941. aasta kevadeni kasutati Läänemaa Ühisgümnaasiumi ruume, kuid seejärel läks koolihoone sõjaväe käsutusse.[14] Vahemikus 1940–1943 gümnaasium enam iseseisvalt ei eksisteerinud – tegemist oli eestikeelse gümnaasiumi rootsikeelsete paralleelklassidega. Ent reeglina arvestatakse ka need aastad kooli tegevusaja sisse.[12]

Aastatel 1931–1943 võeti kooli vastu ligikaudu 150 õpilast, kellest umbes 50 jõudis kooli ka lõpetada. Lisaks neile piirdus kümmekond õpilast reaalkoolieksami sooritamisega. Vaatamata nende numbrite väiksusele oli rahvarühma eneseteadvuse ja haridustaseme tõusu seisukohalt väga olulise verstapostiga.[15][16]

Ajal, mil eestirootslased Eestist 1943. aastal lahkusid, oli gümnaasiumi kolmandas klassis paarkümmend õpilast, kes oleks lõpueksamite sooritamiseks pidanud veel kaks aastat koolis käima. Pärast Rootsi jõudmist tunnistati aga nende haridustase võrdseks sealse reaaleksami sooritamisega. Lisaks õppis 1943. aastal paarkümmend õpilast veel ka gümnaasiumi esimeses klassis.[16]

Haapsalu Rootsi Gümnaasiumi lõpetajate statistika muuda

Gümnaasiumi lõpetanud lennud[17][10]
Lend Lõpetamise
aasta		 Lõpetajaid
kokku		 Tüdrukuid Poisse
1. lend 1936 11 5 6
2. lend 1937 51 1 4
3. lend 1938 72 0 7
4. lend 1941 11 2 9
5. lend 1943 17 10 73
Kokku - 51 18 33

1Sh üks riigirootslane
2Sh üks soomerootslane
3Teistel andmetel 6 poissi

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Salin, lk 152-153.
  2. ↑ Salin, lk 148.
  3. ↑ Salin, lk 148-150.
  4. ↑ Salin, lk 150.
  5. ↑ Salin, lk 150-151.
  6. ↑ 6,0 6,1 Salin, lk 151.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Haapsalus awatakse Rootsi eragümnaasium". Päevaleht, nr 225, 20.08.1931.
  8. ↑ 8,0 8,1 Salin, lk 152.
  9. ↑ "Haapsalu rootsi gümnaasium sõidab Rootsi". Uus Eesti, nr 155, 10.06.1936.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Rannarootslaste haridusolud 19.-20. sajandil. Vaadatud 22.01.2019.
  11. ↑ "Kõrged rootsi külalised olid pühapäeval Haapsalus". Lääne Elu, nr 36, 14.05.1935. Lk 1.
  12. ↑ 12,0 12,1 Ronor, lk 3.
  13. ↑ "Rootsi gümnaasiumi esimese lennu puhul tuleb külalisi". Postimees, nr 52, 08.06.1936.
  14. ↑ Ronor, lk 1.
  15. ↑ Salin, lk 153.
  16. ↑ 16,0 16,1 Ronor, lk 4.
  17. ↑ Ronor, lk 3-4.

Kirjandus muuda

  • "Hans Pöhl. Estlandssvenskarnas hövding. Rannarootslaste eestvõitleja. Hans Pöhli (1876–1930), Eesti rootslaste vaimse liidri ja valgustaja elulugu". Toimetaja: Sven Salin. Svenska Odlingens Vänners förlag. Stockholm–Tallinn 2010. Lk 148.
  • "Ronor", 2-3/1991.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Haapsalu_Rootsi_Gümnaasium&oldid=6404733"