HP-150
HP-150 oli (koodnimega Magic[1]) "kompaktne, võimekas ja innovatiivne" arvuti, mille tõi 1983. aasta lõpus turule Hewlett-Packard. See põhines Intel 8088 protsessoril ja oli üks maailma esimestest puutetundlikest arvutitest.
HP-150 tootmine kolmekordistas HP PC tulu. 1984. aastal ulatus tulu 160 miljoni dollarini, varem oli see olnud vaid 50 miljonit dollarit.[1]
Riistvara muuda
HP-150 ei ühildunud IBM PC-ga, kuid ühildus MS-DOS-iga. Kasutada sai MS-DOSi versioone 2.01, 2.11 ja 3.20. Lisaks puuteekraanile oli arvutil ohtralt funktsiooniklahve. HP-150 oli HP-120 järeltulija ja kasutas sama korpust.
HP-150 ekraan ei olnud puutetundlik selle sõna otseses tähenduses. See oli 9-tolline Sony elektronkiiretoruekraan, mida ümbritsesid infrapunakiirguse saatjad ja vastuvõtjad, mis tajusid iga mitteläbipaistvat objekti ekraanil. Algses HP-150-s paiknesid saatjad ja vastuvõtjad väikestes aukudes kuvari raami küljes. Selle tulemusena võisid alumised augud kergelt tolmuga täituda ja segada puuteekraani tööd. Andurite võrestik oli üsna hõre, selle resolutsioon oli vaid kahe tähemärgi laiune. Peamiselt oli see kasutatav kursori positsioneerimiseks või funktsiooniklahvi reguleerimiseks, aga mitte pildi joonistamiseks.
Nagu Macintoshilgi, paiknes HP-150 protsessor elektronkiiretoru sees. Kuid erinevalt Macist olid 3½-tollised kettad välised. HP-150 Intel 8088 protsessor, mis töötas taktsagedusel 8 MHz, oli kiirem kui 4,77 MHz protsessorid, mida kasutasid selle aja IBM PC arvutid. HP-150 45611A all oli telefoniraamatu suurune 9121D (76 mm kõrge, 325 mm lai, 285 mm sügav), mille sees oli kaks 3½-tollise ketta lugemisseadet või sarnase suurusega kõvakettaseade. HP 9121 3½-tollised kettad olid odavamad ja töökindlamad kui 5¼-tollised kettad, kuid suutsid salvestada sama palju informatsiooni.[2] Lisandkaartidega sai suurendada mälu 256 kB-lt 640 kB-ni. HP-150 emaplaat ei olnud suur ja sellel polnud ruumi, et lisada Intel 8087 matemaatika lisaprotsessor. HP-150 koos lisatava kõvakettaga kutsuti Touchscreen MAXiks.
HP-150II muuda
Aastal 1984 vahetas HP-150 välja uuem versioon HP-150II. Seda kutsuti endiselt puutetundlikuks, kuid puuteekraan oli pigem harva kasutatav võimalus. Puuteekraani ümbris oli parem kui algne, sest infrapunakiirguse vastuvõtjad paiknesid seekord infrapunakiirgust läbilaskva plasti taga. Sellega kadus vajadus ekraani puhastada.
HP-150II sarnanes välimiselt oma eelkäijaga, kuid oli suuremas ümbrises, et ära mahutada 12-tolline ekraan. Enam ei olnud ruumi aga printerile ja see kõrvaldati. HP-150II-l oli 4 laienduspesa erinevalt eelkäijast, millel oli 2 laienduspesa, ja sellele sai lisada 8087 lisaprotsessori plaadi. HP-150 ja HP-150II vahel oli ühilduvusprobleeme video allsüsteemide vallas.
HP-150 tootmine lõpetati peatselt pärast HP-150II väljatulekut. Selle asemel hakati tootma IBM PC-ga ühilduvaid Vectra seeria arvuteid.
HP-150 popkultuuris muuda
HP-150-t on kasutatud ka filmides. 1985 kasutati seda filmis "Real Genius".[1]
Tehnilised andmed muuda
| Väljalaskeaeg | 1983. aasta november |
| Protsessor | Intel 8088 |
| Protsessori kiirus | 8 MHz |
| Operatsioonisüsteem | MS-DOS |
| DRAM | 256 kB |
| SRAM (video) | 6 kB |
| ROM | 160 kB |
| Pehmeketas | 2×270 kB |
| Toiteplokk | 130 W |
| Keel | PAM |
| Ekraani resolutsioonid | Tekst 80 veergu × 27 rida (720×378 pikslit), tähemärk 7×10 pikslit, bitmap 512×390 pikslit |
| Monitori sensori võre | 40 (püstsuunas) × 24 (rõhtsuunas) |
| Suhtluspordid | 2 × RS-232 (üks toetas RS-422); HP-IB (IEEE-488); HP-HIL (HP-150II-l standardne, HP-150-le lisatav kaardi abil) |
| Muu | Võimalik sisemine termoprinter 2647A[3], erinev pind teksti ja graafika jaoks |
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "100 Series". hpmuseum.net. Vaadatud 26.11.2011.
- ↑ "HP-150 touchscreen personal computer with HP 9121 dual drives, 1983". hp.com. Vaadatud 26.11.2011.
- ↑ "HP-150". old-computers.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.11.2010. Vaadatud 26.11.2011.
Välislingid muuda
- HP Computer Museum 100 Series, ka HP-150 tarkvara