H-indeks on bibliomeetriline indeks, mis näitab teadlase produktiivsust akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel ja tema artiklite tsiteeritavust.

Teadlase h-indeksi väärtuseks on suurim arv h, mille korral autori h publikatsioonil on vähemalt h tsiteeringut. Näiteks h-indeksi väärtus 21 tähendab, et teadlasel on kakskümmend üks sellist publikatsiooni, mida on tsiteeritud vähemalt 21 korda.

Indeksi väärtus sõltub sellest, millise artiklite andmebaasi alusel seda arvutatakse. Valdavalt kasutatakse selleks kolme andmebaasi: Scopus, ISI ja Google Scholar. Kuna juba indekseeritud artiklite ja neis sisalduvate tsiteeringute arv erineb andmebaaside vahel väga suurel määral, erineb ka nende põhjal arvutatav h-indeks. Üldjuhul katab kõige suuremat hulka artikleid Google Scholar, kuid vanemate allikate veebikajastus on lünklik ja selle hindamisel võib teistel andmebaasidel olla eeliseid. Samuti varieerub h-indeksi keskmine väärtus tugevalt valdkonniti. H-indeksi väärtus kaldub olema madalam ka teadlastel, kes avaldavad muudes keeltes peale inglise keele, nii selliste väljaannete väiksema hõlmatuse tõttu andmebaasides kui ka üldiselt väiksema loetavuse ja tsiteeritavuse tõttu, samuti võivad tekkida tehnilised probleemid autorituvastusega.

H-indeksi arvutamise meetodi autor on ameerika füüsikaprofessor Jorge Eduardo Hirsch. Hirch pakkus selle meetodi välja 2005. aastal teadlaste publitseerimisaktiivsuse ja tsiteeritavuse mõõtmiseks. Tema järgi kutsutakse seda indeksit ka Hirschi indeksiks.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda