Hübriidlennuk
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
Hübriidlennuk on lennuk, millel tavalisele sisepõlemismootorile on lisatud aku. On teada, et elektrienergiatihedus on oluliselt väiksem kui tavalisel lennukikütusel, hübriidiline jõuülekanne võib märkimisväärselt suurendada lennukaugust võrreldes täiselektrilise lennukiga.[1]
Lennunduse mõju keskkonnale muuda
Sisepõlemismootoritega lennukid sobivad paremini pikemateks reisideks, kus nendel on kõrgem energiatihedus, aga neil tekib tohutul määral saastet. Lennukid toodavad süsinikdioksiidi (CO2), lämmastikoksiidi (NO), veeauru, sulfaatide aerosoole, tahma ning kondensjälgi ehk kondensjoome (valged jooned, mis jäävad lennuki taha).[2] Boeing 747 kasutab 7840 kg kütust õhku tõusmisel ja maandumisel, mis on kokku umbes 250 km. Kõik lennud, mis on pikemad kui 250 km, võtavad lisaks 10,1 kg kütust kilomeetri kohta.[3] Hübriidlennuk võib vähendada aga 95% NO (lämmastikoksiidi) paiskumist õhku.[4]
Ajalugu muuda
Hübriidlennukite ajalugu sai alguse sellest, kui NASA (National Aeronautics and Space Administration) esitas väljakutse ehitada kõige ökonoomsem lennuk. Esimene sellist tüüpi lennuk oli Austria Diamond HK36 Super Dimona. Selle konstrueeris Wolf Hoffmann. Lennuk oli madalate tiibade ja kahe kohaga. Esimese sellist tüüpi lennukiga tõusis õhku Peter Urachis Austraalias 1987. aastal.[5]
BEHA_M1H muuda
Väidetakse, et juba 2025. aastal võetakse kasutusel esimene reisilendude jaoks mõeldud hübriidlennuk, BEHA_M1H. Istekohti on sellel 18. Tegemist on uuemat tüüpi „’triple box wing configuration’iga“(kolmiktiiva tüüp), mis on kõrge efektiivsusega. Lennukil on lühike õhku tõusmise ja maandumise suutlikkus, milleks on vähem kui 300 m. Kuna on BEHA_M1H’l on kaks vastu pöörlevat propellerit (kui üks propeller pöörab ühte pidi, siis teine vastupidi[6]), siis on lennuk võimeline õhku tõusma vaikselt (kuni 60 dB). Lennuki eripära on see, et seda saab muuta reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi. Suurim koormus on kuni 5 tonni. Kuna kruiisimiskiirus on 230 mph (370 km/h), jõuab BEHA_M1H Londonist Manchesteri 48 minutiga (26 minutit vähem kui Supernova HK36).[7]
Viited muuda
- ↑ Opperman, Grant. "Hybrid Aircraft?". Plane & Pilot. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ "The contribution of global aviation to anthropogenic climate forcing for 2000 to 2018". Science Direct. Vaadatud 30. aprillil 2022.
- ↑ Pearce, Carla. "How many cars equal the CO2 emissions of one plane". Science Focus. Vaadatud 2. aprillil 2022.
- ↑ Chu, Jennifer. "Concept for a hybrid-electric plane may reduce aviation's air pollution problem". MIT News. Vaadatud 2. aprillil 2022.
- ↑ "Diamond aircraft". Austria Forum. Vaadatud 2. aprillil 2022.
- ↑ "Counter-Rotating Propellers". Skybrabry. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ "Faradair announces hybrid electric commercial flight capability from 2025". Airframer. Vaadatud 29. mail 2022.