Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. See on kõige suuremate mõõtmetega nulu perekonda kuuluv liik.
| Hõbenulg | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Nulg Abies |
| Liik |
Hõbenulg |
| Binaarne nimetus | |
|
Abies procera Rehder (1940) | |
 | |
| Sünonüümid | |
| |
Hõbenulu levila paikneb Põhja-Ameerika lääneosas. Kasvukohtadeks on ebatasased mäepiirkonnad, tüüpiliselt aga järsud nõlvad.
Kirjeldus muuda
Nulu perekonda kuuluvatest liikidest on hõbenulg kõige suuremate mõõtmetega. Puu kõrgus ulatub tavaliselt 70 m, harva kuni 90 m. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,14–1,52 m[3], kuid soodsates kasvutingimustes võib küündida kuni 2,75 m[4].
Hõbenulg on pikaealine okaspuu, mille eluiga on tavaliselt kuni 400, maksimaalselt 600–700 aastat.[3]
Võra on koonilise kujuga ning ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani. Puukoor on hallikaspruun, vananedes muutub paksuks, sügavrõmeliseks ja punakaspruuniks (eriti punane on koore kestendavates kohtades). Võrsed on punakaspruunid, esimestel aastatel karvadega kaetud.[4]
Hõbenulul on plastiline juurestik, mille peajuur kasvab küllaltki aeglaselt. Seetõttu suudavad välja arenemata peajuurega ühe kuni kolme aastased seemikud ellu jääda vaid piisavalt niiske pinnasega kasvukohtades. Vastupanuvõime tugevatele tuultele on hõbenulul keskpärane, ületades siiski kaaspuuliikide Engelmanni kuuse ja läänetsuuga tormikindlust.[5]
Isasõisikud on õitsemise ajal purpurjad, punased või punakaspruunid. Käbid on silindri kujulised, 10–15 cm pikkused ja läbimõõduga 5–6,5 cm, rohelised, punakad või purpurjad, valminult pruunikad. Seemned on 12 mm pikkused, punakaspruuni kestaga ja kestast veidi pikema helepruuni kuni kollaka tiivakesega. Idulehti on (4) 5–6.[4]
Levikuala ja ökoloogia muuda
Hõbenulu levila paikneb Põhja-Ameerika lääneosas, ulatudes Kaskaadidest Washingtoni osariigis kuni Oregoni lõunaosani ja Klamathi mägedeni Põhja-Californias.[3]
Kasvukohad muuda
Hõbenulu kasvukohtadeks on ebatasased mäepiirkonnad, tüüpiliselt aga järsud nõlvad. Teda esineb erinevates kasvupiirkondades, mäetippudest kuni orgudeni. Parimad hõbenuulikud esinevad väiksema kaldega nõlvadel. Levila põhjaosas eelistab ta niiskemaid ja soojemaid lõunanõlvasid. Kaskaadides kasvab hõbenulg 910–1680 m kõrgusel merepinnast, Oregoni rannikupiirkonnas üldjuhul üle 910 m, kuid kohati esineb ka oluliselt madalamal.[5] Ta talub halvasti põuda ning negatiivseid õhutemperatuure kannatab kuni –23...–29 °C.[6]
Kliima muuda
Hõbenulu levilas domineerib niiske mereline kliima, millele on iseloomulikud pehmed ja sademeterohked talved ning soojad suved. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 4,4...7,2 °C. Juulikuu keskmine õhutemperatuur tõuseb kuni 13,3...16,1 °C ja jaanuaris langeb –1,1...–4,4 °C. Sademeid esineb aastas keskmiselt 1960...2410 mm, millest 75% langeb perioodil oktoobrist märtsini. Suur osa talvistest sademetest akumuleerub 1–3 m paksuses lumekihis.[5]
Kasvupinnas muuda
Hõbenulu levilas esineb palju erinevaid mullatüüpe, mille kvaliteedist on olulisem piisava niiskuse olemasolu. Mulla lähtekivimiteks on nii vulkaanilised kivimid kui ka settekivimid.[5]
Hõbenulu metsad muuda
Hõbenulg moodustab harva puhaspuistuid ning kasvab enamasti okaspuu segametsades. Kõige levinumateks kaasliikideks on: harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), õilis nulg (Abies amabilis), läänetsuuga (Tsuga heterophylla), Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), läänemänd (Pinus monticola), keerdmänd (Pinus contorta), hiigel-elupuu (Thuja plicata) ja nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis). Harvem esineb koos hõbenuluga hiigelnulg (Abies grandis), mäginulg (Abies lasiocarpa), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), sitka kuusk (Picea sitchensis), läänelehis (Larix occidentalis) ja valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis).[5]
Paljunemine muuda
Hõbenulg on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Käbikandvus algab tavaliselt 25–30 aastastel puudel ning suureneb aastatega järk-järgult. Tolmlemine toimub mai lõpust juuli alguseni, sõltuvalt kasvukoha kõrgusest ja ilmastikutingimustest. Seemned valmivad sama aasta septembris-oktoobris. Väga soodsates kasvutingimustes võivad parimas eas puud kanda kuni 3000 käbi, milles on üle 1,5 miljoni seemne.[5]
Head seemneaastad korduvad 2–6 aasta järel. Käbide hulk on kesisem levila suurimatel kõrgustel Kaskaadidel. Seemnete idanevus on küllaltki vilets, ulatudes keskmiselt vaid 10% (maksimaalselt kuni 49%). Idanemisvõime säilib vaid ühe aasta jooksul. Ühe seemne mass on keskmiselt 33,6 mg. Kuigi seemned võivad tuulega kanduda kuni 600 m kaugusele, langevad nad enamasti kauguseni, mis on võrdne kahekordse puu pikkusega. Seemikud vajavad kasvuks niisket kasvupinnast ja kasvavad esimesel aastal 2 kuni 5 cm pikkuseks. 30 cm kõrguse saavutamiseks kulub tavaliselt 3–5 aastat.[5]
Kasutamine muuda
| Omadus | Väärtus | Ühik |
|---|---|---|
| Tihedus, õhukuiv puit* | 437 | kg/m3 |
| Erikaal, õhukuiv puit* | 0,39 | - |
| Kõvadus ristikiudu, õhukuiv puit* | 1800 | N |
| Elastsusmoodul, värske puit / õhukuiv puit* | 9500 / 11 900 | MPa |
| Paindetugevus, värske puit / õhukuiv puit* | 43,0 / 74,0 | MPa |
| Survetugevus, (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu | 42,1 / 3,6 | MPa |
| Nihketugevus, (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu | 7,2 / 5,5 | MPa |
| Ruumala kahanemine kuivamisel, ahjukuiv puit** | 12,4 | % |
| * – niiskusesisaldus 12%; ** – niiskusesisaldus 0%. | ||
Hõbenulu puit on kerge, hästi töödeldav, ilusa tekstuuri ning parimate tugevusomadustega Põhja-Ameerika nulgude seas.[3] Maltspuit on valkjas või pruunikas, lülipuit on tavaliselt kollakas, oranžikas, punakas või pruunikas. Puitu on väga kerge töödelda ja liimida ning lihtne värvida.[9]
Puitu kasutatakse vineeritööstuses, tselluloosi ja kergemate puitkonstruktsioonide valmistamisel, nt akna- ja ukseraamid, redelid, lennukite puitkonstruktsioonid (oluline on piisav tugevuse ja kaalu omavaheline suhe). Jaapanis kasutatakse hõbenulu puitu väikemajade ehitamisel.[3]
Hõbenulg on hinnatud jõulupuu ning teda kasvatatakse ka ilupuuna aedades ja haljastuses.[3]
Viited muuda
- ↑ "Conifer database: "Abies procera"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 01.06.2010.
- ↑ Conifer Specialist Group (1998). Abies procera. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Abies procera". www.fs.fed.us (inglise). Vaadatud 01.06.2010.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Abies procera". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 01.06.2010.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Noble fir". www.na.fs.fed.us (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.01.2010. Vaadatud 01.06.2010.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
- ↑ Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka (2010). "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Vaadatud 13.12.2010.
- ↑ David E. Kretschmann (2010). "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11.10.2010. Vaadatud 13.12.2010.
- ↑ ""Abies procera"". www.thewoodexplorer.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14.01.2011. Vaadatud 14.12.2010.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hõbenulg |