Häiritus (ökoloogia)

See artikkel räägib ökoloogia mõistest; keskkonnaõiguse mõistest vaata artiklit Keskkonnahäiring (õigusteadus)

Häiring (ka häiritus, keskkonnahäiring) on ökosüsteemi mõjutav väljastpoolt alguse saanud sündmus, mis põhjustab suuri muutusi ökosüsteemis. Häiringud mõjutavad metsas puude tervislikku seisundit, ökosüsteemi ja elurikkust. Häiringu jõud võivad ökosüsteemi mõjutada kiiresti ja laiaulatuslikult, kaasneda võib paljude organismide, isegi populatsioonide surm.

Häiringud jagunevad kolmeks. Abiootilised tegurid on tulekahjud, maalihked, tuul, tormid, üleujutused. Biootilised tegurid on putukad, seened ja patogeenid, lisaks ka metsas elavate loomade, näiteks põtrade ja kobraste poolt tekitatud kahjustused. Inimtekkelised tegurid on metsaraie, sõjapidamine, reostus, raadamine (raie, mis võimaldab maa kasutamist muul otstarbel, kui metsa kasvatamine ja majandamine) ning invasiivsete võõrliikide sissetoomine. Alati ei ole kõik häiringud metsa ökosüsteemi kahjustavad ega negatiivsed, mitmed looduslikud häiringud võimaldavad metsa uuenemist, paremat kasvu ja vajalikke toitaineid.^[1]

Eestis enamlevinud häiringuteks on:

kuuse-kooreürask, levinuim kuusekahjur Euroopas, mille tagajärjel kuivavad ja surevad kuused, seades ohtu metsade elurikkuse^[2]
hobukastani-keerukoi (Eestisse sisse tunginud võõrliik) tehtud kahjustused puude lehtedel vähendavad fotosünteesivat lehepinda, mille mõjul omakorda aeglustub puu kasv ning nõrgeneb nakatunud puude vastupidavus
saaresurm (uus, väga ohtlik saare haigus), haiguse põhjustajaks on Invasiivne kottseen, millele tõttu tekivad leherootsule viljakehad ning seene eosed satuvad puuvõrasse
lepapoi (väikesed värvilised mardikad) tõttu pruunistuvad lepalehed, lepapoi närib lehed rootsudeni paljaks, lepapoi tõttu on kahjustada saanud paljud hallid lepad, lisaks lepale on kahjustusi täheldatud ka teistel nende kõrval olevatel lehtpuudel
ulukikahjustus, mille tõttu saab puu pind kahjustada ja puu võib nakatuda haigustega
torm, mis murrab puid ja murdunud puude tõttu võib nakatuda mets erinevate haigustega^[3]

Viited muuda

↑ Binelli; Gholz; Duryea, Eliana Kampf; Henry L; Mary L. "Chapter 4: Plant Succession and Disturbances in the Urban Forest Ecosystem". University of Florida, IFAS Extension.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ "Kuuse-kooreürask". keskkonnaportaal.ee. 11. jaanuar 2023. Vaadatud 25. märts 2024.
↑ "Enamlevinud metsakahjustused". keskkonnaamet.ee. 4. detsember 2023. Vaadatud 25. märts 2024.

Vaata ka muuda

Keskmise häirituse hüpotees

[1] Binelli; Gholz; Duryea, Eliana Kampf; Henry L; Mary L. "Chapter 4: Plant Succession and Disturbances in the Urban Forest Ecosystem". University of Florida, IFAS Extension.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[2] "Kuuse-kooreürask". keskkonnaportaal.ee. 11. jaanuar 2023. Vaadatud 25. märts 2024.

[3] "Enamlevinud metsakahjustused". keskkonnaamet.ee. 4. detsember 2023. Vaadatud 25. märts 2024.

[1]

[2]

[3]