Groznõi
Groznõi on Venemaa Föderatsiooni kuuluva Tšetšeeni Vabariigi pealinn. Ka tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariik peab Groznõid oma pealinnaks.
| Groznõi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ gr'ooznõi ] | |||||
| |||||
 | |||||
|
| |||||
| Pindala |
324 km²[1]  | ||||
| Elanikke |
291 687 (2017)[2] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 43° 19′ N, 45° 42′ E | ||||
  | |||||
.svg)
.svg)
Nimi muuda
Tšetšeeni iseseisvuslased kasutavad ka nime Ƶovhar-Ġala (ЖовхІар-ГІала).
Detsembris 2005 pöördus Tšetšeeni Vabariigi parlament Venemaa juhtkonna poole palvega anda linnale 2004 tapetud presidendi Ahmad Kadõrovi auks nimeks Ahmadkala. Vana nimega olevat seotud kõige tumedamad peatükid tšetšeeni rahva ajaloos. Kadõrovi poeg Ramzan Kadõrov ei nõustunud selle ümbernimetamisega.
Rahvastik muuda
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 270 600[3]. Enne sõdade algust oli linnas umbes 399 600 elanikku. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv 210 720, samal aastal arvestuslikult 223 000. See oli pisut üle poole elanike arvust kümme aastat varem.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid tšetšeenid 93,7% linna elanikest.[4]
Esimese ja Teise Tšetšeenia sõja käigus hävitati 80% linnast.
Ajalugu muuda
Linn rajati 1818 komandör Aleksei Jermolovi korraldusel Vene kindlusena (Groznaja krepost 'hirmuäratav kindlus') Sunža jõel, eelpostina Kaukaasia sõjas, ehitajateks Tereki kasakad. Kui kindlusest sai linn, muudeti 1870 (või detsembris 1869) nime.
Et enamik elanikest olid Tereki kasakad, siis kasvas linn aeglaselt, kuni 20. sajandi alguses võeti kasutusele naftamaardlad. See tõi kaasa tööstuse, eriti naftakeemiatööstuse arengu. Peale selle, et linnas endas puuriti naftat, sai Groznõist Venemaa naftaväljade võrgustiku keskus. Alates 1893. aastast hakkas linna läbima Taga-Kaukaasiat Süda-Venemaaga ühendav raudtee. Nõnda kasvas elanike arv 15 600-lt 1897. aastal 30 400-ni 1913. aastal.
Esimeses Tšetšeenia sõjas hõivasid Vene väed linna, kuid 1996 vallutasid sissid selle tagasi.
Teises Tšetšeenia sõjas hõivasid vene väed linna uuesti. 27. detsembril 2002 hävitasid sissid Vene-meelse Tšetšeeni Vabariigi valitsuse residentsi. Linnas toimub sageli atentaate.
Teadusasutused ja kõrgkoolid muuda
- M. D. Millionštšikovi nimeline Groznõi Akadeemiline Naftainstituut
- Avatud Humanitaarinstituut
- Tšetšeenia Riiklik Ülikool
- Tšetšeenia Riiklik Pedagoogiline Instituut
Tuntud groznõilasi muuda
- Ruslan Hasbulatov, Venemaa poliitik ja majandusteadlane
- Ljudmila Turištševa, vene võimleja
Sport muuda
Jalgpalliklubi Terek Groznõi võitis 2004 Venemaa karika.
Viited muuda
- ↑ http://web.archive.org/web/20130801123356/http://www.grozmer.ru/doc/genplan.rar
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/doc_2017/bul_dr/mun_obr2017.rar
- ↑ "Rahvaloenduse andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2011. Vaadatud 6. mail 2011.
- ↑ Грозный RTVI
- ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/groznois-avati-euroopa-suurim-mosee?id=20131226
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Groznõi |