Greibipuu

Greibipuu (Citrus × paradisi) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Greibipuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond	Ruudilised Rutaceae
Perekond	Tsitrus Citrus
Liik	Greibipuu
Binaarne nimetus
Citrus × paradisi Macfad.
Sünonüümid
Citrus maxima × Citrus sinensis Citrus racemosa (Risso et Poit.) Marcow. ex Tanaka

Välimus

Puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks. Võra on ümar. Jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4-meetrise läbimõõduga. Noored oksad on kaetud ogadega. Munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad. Õied on valged, nelja kroonlehega.

Vili

 Pikemalt artiklis Greip

Greibipuu vili on greip. Vili sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem. Kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline. Läbimõõt tavaliselt 10–15 cm. Koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa. Keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes.

Viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis. Viljaliha on lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas. Kasvatatakse nii seemnetega kui ka seemneteta sorte. Ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet. Viljad kasvavad kobarates. On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid.

Ajalugu

Greibipuu on pomelipuu ja apelsinipuu hübriid.

Kuigi kuulujutu järgi tõi keegi kapten Shaddock esimesena pomeliseemneid Jamaicale ja aretas esimesena greibipuu, on tõenäolisem, et esimene greibipuu tekkis loodusliku hübriidina.

Esimesena kirjeldas greipi 1750 Barbadost uurinud pastor ja loodusteadlane Griffith Hughes, kes nimetas seda "keelatud viljaks". Kuni 19. sajandini tunti seda vilja nimetusega shaddock või shattuck. Tänapäeval peetakse greibipuud üheks Barbadose seitsmest imest.

Krahv Odette Philippe viis greibipuu 1823 Floridasse. Kuni 1830. aastateni ei eristatud greibi- ja pomelipuud, alles siis sai greibipuu teadusliku nime – Citrus paradisi. Kuid alles 1940. aastatel avastati, et greibipuu on apelsini- ja pomelipuu hübriid, ning talle anti tänapäevane teaduslik nimekuju, mis sisaldab ×-märki, mis tähistab hübriidset päritolu. Greibipuu edasisel ristamisel on aretatud tangelo (1905) ja sweetie (1984).

1929 patenteeriti greibisort "Ruby Red". Sellest sai esimene greibisort, mida saatis suur põllumajanduslik edu. Aastakümneid kasvatati USA lõunaosas üksnes "Ruby Redi" ja valged greibisordid tõrjuti alaväärtuslikena kõrvale. Punane greip sai Texase tunnuspuuviljaks.

Kasvatamine

Tänapäeval asub suur osa greibiistandustest Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust. Endiselt kasvatatakse greipe nende päritolupiirkonnas Lääne-India saarestikus, aga ka Jaapanis, Ees-Indias ja mujal. 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe.