Greeni valem (Greeni teoreem) on valem matemaatilises analüüsis, mis seob omavahel tasandilise teist liiki joonintegraali ja kahekordset integraali.

Matemaatiline definitsioon muuda

Kui funktsioonid   ja   ning nende osatuletised   ja   on pidevad  -tasandi sidusas piirkonnas  , mille rajajoon   on tükiti sile, siis kehtib Greeni valem

 

kusjuures piirkonna   rajajoont   läbitakse positiivses suunas, st liikudes mööda rajajoont jääb piirkond   vasakule.[1]

Ajalugu ja nimetus muuda

Greeni valem on nimetuse saanud George Greeni järgi, kuigi valemi tõestus pärineb Bernhard Riemannilt ja see on kahemõõtmeline erijuht üldisemast Stokesi valemist.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Ivar Tammeraid (2005). Matemaatiline analüüs II. Tallinn: TTÜ kirjastus. Lk 201.