Georg Hellat
eesti arhitekt
Georg Hellat (4. märts 1870 Puka – 28. august 1943 Tallinn) oli eesti ehitusinsener, esimesi eesti arhitekte.
Lõpetas 1900, aastal Peterburi tsiviilinseneride instituudi. Töötas insenerina Mogiljovi kubermangus ja Liivimaal. Tallinna linnaarhitekt 1913–1915. Abikaasa Ludmilla Hellat-Lemba (1879–1945) oli eesti laulja (metsosopran) ja pedagoog.
Looming muuda
Üks olulisemaid Georg Hellati projekteeritud ehitisi on Tartus asuv 1902. aastal valminud EÜSi maja, mida peetakse esimeseks eesti rahvuslikus stiilis hooneks. Huvitavamaid hooneid Tallinnas on Kalamaja Põhikool, mis oli selle aja kohta silmapaistvalt moodne, kuna sel oli siis juba keskküte, ruumikad ja valgusküllased klassiruumid, võimla ja duširuum.[1]
Tallinn muuda
- Kalamaja Põhikool Tallinnas Vabriku tänav 18 (1915)
- Tuletõrje maja Viru tänav 14, millele Hellat projekteeris 1922. aastal Vana-Viru tänavale ulatuva juurdeehitise
- Suur-Karja 19 haldushoone (1928)
- Oru tänav 4 (1928), kirjeldatud kui juugendstiili "uusklassitsistlik variant"[1]
Tartu muuda
- EÜSi maja (1902)
- Peetri kiriku kool ja kiriku kogudusemaja (1910)
- Elamu Tartus Vabriku 3 (1911)
- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Jaan Tõnissoni 3 (1914), praegu Miina Härma Gümnaasium
Pärnu muuda
- Pärnus juugendstiilis elamu Aia tänav 6 (1908)
- Pärnu Endla Seltsi hoone eskiis (1909, hoone valmis 1911 ning hävis II maailmasõjas)
Valga muuda
- Tütarlastegümnaasium Vabaduse 13 (1908)
- Rahandusamet Aia 18 (1908)
- kauplusega üürimaja Vabaduse 26 (1908)
- kauplusega üürimaja Vabaduse 5 (1910)
- Säde seltsihoone (1911), hiljem liideti juurde võõrastemaja (1913)
- Reaalkool Kuperjanovi 10 (1915), uusklassitsistlikus stiilis
- Algkool Lembitu 2 (1924)
- Allikas[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Ajaugu: Georg Hellat". Valga Põhikool. 2014. Vaadatud 28. juulil 2014.