Gennadi Majorov
Gennadi Georgijevitš Majorov (vene keeles Майоров, Геннадий Георгиевич; sündinud 3. märtsil 1941 Moskvas) on vene filosoof, filosoofiadoktor (1982), Moskva Riikliku Ülikooli teeneline professor (2003), Venemaa loodusteaduste akadeemia liige (1991), spetsialist filosoofia ajaloo alal.
| Gennadi Majorov | |
|---|---|
| Sündinud |
3. märts 1941 Moskva, Nõukogude Liit |
| Haridus | Moskva Riiklik Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | filosoof, filosoofiaajaloolane |
1969. aastal kaitses Majorov kandidaaditöö teemal "Gottfried Leibnizi gnoseoloogia", 1983. aastal doktoritöö teemal "Lääne-Euroopa keskaegse filosoofia kujunemine". Ta on kirjutanud uurimusi antiik- ja keskaja filosoofia (sh Cicero, patristika ja Boethiuse), uusaja filosoofia (sh Leibnizi) ja sofioloogia) teemadel ning avaldanud Lääne filosoofiaklassikute tõlkeid vene keelde (nt tõlke George Berkeley traktaadist "De Motu", mis ilmus Berkeley kogutud teostes 1978. aastal).
2005. aastal pälvis Majorov Lomonossovi preemia 1. järgu.
Lisaks emakeelele vene keelele räägib ta inglise keelt, saksa keelt, prantsuse keelt, hispaania keelt ja itaalia keelt.[1] Hästi oskab ta ka ladina keelt.[1]
Teoseid muuda
- Этика в средние века. – М., 1986
- В поисках нравственного абсолюта – античность и Боэций. – М., 1990
- Восток и Запад в Европе // Диалог цивилизаций: Восток – Запад. – М., 1994
- Философия как искание Абсолюта. Опыты теоретические и исторические. – М.: Едиториал УРСС, 2004
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Majorovi profiil MRÜ filosoofiateaduskonna kodulehel" (vene). Moskva Riiklik Ülikool. Vaadatud 4. oktoobril 2020.
Kirjandus muuda
- Андреева И. С. Философы России второй половины XX века. Портреты. – М., 2009. – С.245-266. – ISBN 978-5-248-00479-9