Gamelan

muusikastiil

Gamelan on Indoneesias (peamiselt Bali ja Jaava saarel) kasutatav kindla olemusega instrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Koosseisu võivad kuuluda ka lauljad. Mõiste gamelan viitab rohkem pillikoosseisule kui muusikutele. Gamelan '​i-pillid on loodud ja häälestatud koos kõlama – erinevate gamelan '​ide pillid ei ole tavaliselt vahetatavad.

Sõna gamelan tuleb jaavakeelsest sõnast gamel, mis tähendab lööma või vasardama ning an-liitest, mis muudab juursõna kollektiivseks nimisõnaks. Instrumentide mängimiseks ei kasutata siiski metallvasaraid, sest pillid võiksid nii puruneda.

Olenevalt gamelan '​is kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Üldiselt ei ole kaht ühesugust gamelan '​i, igal koosseisul on oma stiil, mis võib geograafiliselt lähedal tegutsevate gamelan '​ide korral üldistuda piirkondlikuks stiiliks.

Traditsiooniliselt gamelan '​i-muusikat kirja ei pandud, see levis suuliselt, kuid 19. sajandil loodi Yogyakarta ja Surakarta sultanaatides repertuaari talletamiseks eriline nootide üleskirjutamise viis. Seda kasutati eelkõige teoste säilitamiseks, mitte muusika noodist esitamiseks.

Gamelan ja klassikaline muusika muuda

Gamelan on inspireerinud Lääne klassikalise muusika heliloojaid, teiste seas Claude Debussyd, kes kuulis jaava gamelan '​i esitust 1889. aasta Pariisi maailmanäitusel. (kuuldud gamelan oli slendro helireas ja selles mängisid Kesk-Jaava muusikud[1]). Kuigi Debussy oli gamelan '​ist huvitatud, ei leia ta loomingust otseseid viiteid gamelan '​i heliridadele, meloodiatele ega rütmidele. Samas leidub sellest ajast tema muusikas täistoonidega võrdtempereeritud helirida ja mõnikord jaava gamelan '​iga sarnanevad heterofoonilised tekstuurid, eriti sooloklaverile kirjutatud teose "Estampes" esimeses osas "Pagodes" (1903), milles esiletungiva kvindiga imiteeritakse suure gongi korduvat rütmi.

Otseseid austusavaldusi gamelan '​i-muusikale leiab John Cage'i Lääne instrumentidele loodud heliteostest, eriti ta paladest prepareeritud klaverile, samuti Colin McPhee, Lou Harrisoni, Béla Bartóki, Francis Poulenci, Olivier Messiaeni, Bronisław Kaperi ja Benjamin Britteni teostest.

Gamelan '​i-instrumentidele või terviklikele gamelan '​i-ansamblitele on teoseid kirjutanud ka USA heliloojad Henry Brant, Steve Reich, Philip Glass, Dennis Murphy, Loren Nerell, Michael Tenzer, Evan Ziporyn, Daniel James Wolf ja Jody Diamond ning Austraalia heliloojad Peter Sculthorpe, Andrew Schultz ja Ross Edwards.

I Nyoman Windha on üks Indoneesia nüüdismuusika heliloojaid, kes on kirjutanud teoseid, kus kasutatakse koos Lääne ja gamelan '​i instrumente. Ungari helilooja György Ligeti on kirjutanud gamelan '​ist inspireeritud klaverietüüdi "Galamb Borong".

Gamelan ja levimuusika muuda

Gamelan on inspirtatsiooniallikas olnud ka levimuusikutele:

Gamelan ja elektrooniline muusika muuda

Gamelan on inspireerinud ka elektroonilise muusika tegijaid. Üks vanemaid näiteid on Texase bändi Drain album "Off Speed and In There", mis sisaldab kahte lugu, kus trip-hop-rütmid on sobitatud kokku Jaavalt ja Balilt pärit gamelan '​i-tsüklitega. Hilisemaid populaarsemaid näiteid on Sofa Surfersi lugu "Gamelan" ning Haruka Shimotsuki laul "EXEC_PAJA/.#Orica extracting" filmi "Ar tonelico: Melody of Elemia" muusikast.

Gamelan filmimuusikas jm muuda

Näiteid gamelan '​i kasutamisest filmides ja mujal:

Viited muuda

  1. Neil Sorrell. A Guide to the Gamelan. London: Faber and Faber, 2000. Lk 2-7
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2012. Vaadatud 13. oktoobril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. SoundtrackNet 28.02.07 artikkel